Jürgen Ligi rõhub kodanikutundele. Kas ta ise üldse teab, mis see on?

Skandaalne poliitik Jürgen Ligi on tuntud ülbete ütlemiste, sagedaste solvangute ja egoistliku olemise poolest, mis paneb küsima, et mis õigusega ta teisi õpetab?

Maksumüüride varjus tegutsevast Postimehest saab lugeda pealkirja, mis väidab: “Jürgen Ligi: säästude äraandmine on kodanikutundele hea.”

Selline fraas Ligilt paneb küsima: millal tegi Ligi viimati või oma elus üldse midagi, mis olnuks omakasupüüdmatu, andnuks kellelegi ühiskonnas mingit abi, aidanuks kedagi mures või midagi taolist, ja seda ilma, et ta tahaks selle eest vastutasu saada?

Mõistagi mõtleme siin midagi isiklikku, mitte tegutsemist poliitikuna, kus saab alati väita, et ka maksutõus, mis teeb rahva vaeseks, on lõpptulemusena ikkagi kasulik.

Tõtt-öelda ei meenu kohe mitte midagi, mida kõrvalseisev kodanik võiks meenutada mõttega: “Mis saanuks, kui poleks olnud toredat Jürgenit…” Meenuvad ainult solvavad ütlused, ülbe olek, enda patriitsiks pidamine…

Postimees lisab “Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel riigivõlakirja tutvustaval pressikonverentsil, et tal pole raha, et märkida 100-eurost võlakirja.”

Kas härral on mingi sõltuvus, et algul riigikogulase ja nüüd ministri palgast ei jää sadat eurotki üle? Vaataks ehk kilekotid üle?

Kodanikutundest räägib küll vale mees… tegelikult ütleb ta: “Noh, luhvtitage oma rahakotte, meil sai raha otsa!”

Ligi andmisjutu peale meenub huumor: “”Andmisrõõm pidi see kõige suurem rõõm olema,” irvitas paha peal olev kodanik, kui ta teist kodanikku isikliku kasu saamise eesmärgil pimedal kõrvaltänaval tülitas. Too võttis juttu tõsiselt ja andiski. Kere peale.”

Uued Uudised