Maailma päästma minnes tasub vaadata, kellega koos seda tegema minnakse

Kogu planeet ja eriti lääneriigid on praegu täis maailmapäästjaid, kellest enamik võngutab ainult mugavustsoonist õhku ja vähesed tegutsejad juhivad oma järgijaid pigem katastroofi poole.

Eestis on sotsid pisut populaarsust kasvatanud, sest inimesed on unustanud ajaloo õppetunnid – kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid, kes on alati esinenud õilsate loosungite all, on alati lõpetanud vangilaagrite ja hukkamistega. Nii oli see Nõukogude Liidus ja Hiinas, nii on see praegu Kuubas, Venetsueelas ja Nikaraaguas ning ka Briti leiboristid juhivad oma maad sotsialismipõrgu suunas.

Seega – ükspuha, millistele barrikaadidele kutsutakse, ärge sotse enda kõrvale, veel vähem enda taha jätke. Ei maksa sinna jätta teisigi peavooluerakondi.

Kliimavõitlus on eriti pretensioonikas, sellega tahetakse päästa koguni Maa, aga vaadakem Eesti võimuseltskonda – Jürgen Ligi, Lauri Läänemets, Kristina Kallas, Liisa Pakosta, Kristen Michal, Yoko Alender, Lauri Hussar – kas sellistega ikka tasub Maad tülitada? See oleks sama, mis kaitsta naisi Nika Kalantari või kristlust ja traditsioonilist perekonda Annika Laatsi juhtimisel.

Riiki on vaja kaitsta, aga mitte selliste riigivõlakirjadega, millest isegi Jürgen Ligi keeldub ja mille lunastamine rikutud majandusega riigis kahe aasta pärast on lootusetu.

Keskkonda ja loodust oleks vaja kaitsta, aga mitte ennast raha täis imenud ja seda raiskava kliimaministeeriumi, ammugi mitte Brüsseli juhtimisel.

Eestikeelset haridussüsteemi tuleks luua, aga kui seda juhib globalist Kristina Kallas, on see lootusetu ja sisutühi ettevõtmine, ükspuha, kui ilusad sõnad poleks.

Eestis polegi praegu probleemi, mille lahendamiseks tasuks võimuerakondi juhtimisse usaldada. Neid ei maksa edaspidi üldse võimu ligidale lasta.

Uued Uudised