04.09.2024
Reformierakonna võimule saades alles läks laristamiseks lahti.
Nii Kaja Kallase kui Kristen Michali valitsus on oma käpardliku valitsemise ja rahapuuduse põhjenduseks toonud varasemate valitsuste poliitika, kuid hiljutine Riigikontrolli aruanne näitas, et Kaja Kallase ajal laristati meeletult rahaga.
Delfi kirjutab: “Riigikontroll leiab teisipäeval avaldatud auditis, et üldiselt on riigi 2023. aasta majandustehingud olnud kooskõlas seadusega. Lähemalt vaadates aga selgub, et riigisiseste toetuste jagamisega on riik olnud loominguline, helde ja tegutsenud üsnagi läbipaistmatult. Riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. 2,4 miljardit on päris märkimisväärne erinevus kavandatu ja jagatu vahel.”
Ilmselgelt toitis 2021. aastal võimuletulnud Reformierakond sel moel oma toiduahelaid.
BNS jätkab auditile toetudes: “Audit näitas, et mitte alati ei jagata riigisiseseid toetusi läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses. 2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alustel plaaniti toetusi jagada.
Seletuskirja toetusi puudutavas lisas on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta ning see ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti riigisiseseid toetusi võrreldes seletuskirja lisas 3 tooduga tegelikult peaaegu neli korda suuremas summas.
Välistoetuste jagamise ja kasutamise kohta on erinevaid juhiseid ja reegleid, nende üle tehakse mitmel tasandil kontrolli, regulaarselt tuleb esitada aruandeid jms. Samal ajal annavad ministeeriumid sageli riigisiseseid toetusi, ilma et seaks toetuse saajale selgeid eesmärke, küsiks hiljem lepingu täitmise aruandeid ja hindaks, kas raha kasutati kokkulepitud otstarbel.
Riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev ega taga ausat konkurentsi – osal asutustel puudub kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita.
Arvestades riigisiseste toetuste mahtu, peab avalikkusel ja Riigikogul olema info selle kohta, millistes valdkondades ja programmides, miks, mis alustel ja kui palju toetusi planeeritakse jagada. See info peab sisalduma riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas ning toetuste kohta info esitamine peab muutuma senisest süsteemsemaks.
Toetusprogrammi elluviimiseks peab olema kehtestatud asutustes kord. Selleks et toetuste jagamine oleks läbipaistev, peab see toimuma kas seaduse alusel või vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu. Toetuste jagamine muul viisil, näiteks otsustuskorras, saab toimuda vaid erandkorras ja peab olema põhjendatud.
Eelneval eelarveaastal kasutamata eelarvejääkide suur maht ning hiline väljaselgitamine on tekitanud olukorra, kus puudub terviklik ülevaade ministeeriumide valitsemisalade eelarveaasta jooksul tegelikult kasutada olevast rahast. Ülekantavate eelarve jääkide kasv on 2023. aastal peatunud, jäädes 1,6 miljardi euro juurde, kuid endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat.
Kuus kuud kestva jääkide selgitamisega seoses tekib küsimus, kui seda raha eelarveaastale järgnenud aasta esimese poolaasta jooksul tarvis ei ole läinud, kas ja milleks valitsemisaladel see raha tegelikult planeeritud oli. Lisaks on risk, et jääkide selgitamine võtab nii kaua aega, et seda raha ei jõuta enam mõistlikul viisil ära kasutada. Eelarvejääkide suur maht ja üleviimise otsuste viibimine kahandab riigieelarve protsessi läbipaistvust.”
BNS lisab veel: “Hoogsaim palgaralli on olnud välisministeeriumis, kus palku tõsteti aastail 2021–2023 ligi 38 protsenti. Ministeeriumiametnike palk küündis mullu 2965 euroni, millele maksti igas kuus keskmiselt peale veel 255 eurot igasugu boonuseid, preemiaid ja lisatasusid, näitavad rahandusministeeriumist saadud koondandmed. Eesti keskmine brutokuupalk tõusis samal ajal vaid 18 protsenti ehk 1548 eurolt 1832 eurole.”
Valitsus väidab, et raha on puudu, aga Reformierakonna valitsedes on rahandus hoopiski käest lastud ja sellega “omasid” toidetud.
Uued Uudised