Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus kogunes teisipäeval 03.09.2024 ja arutas muuhulgas jõustruktuuride käitumist seoses Lihula ausamba ebaseadusliku võõrandamisega.
EKRE juhatus leidis, et tegemist on väga ränga võimu kuritarvitusega, mis viib Eesit pikkade sammudega eemale demokraatiast ja õigusriigist, kus põhiseadusega tagatud õigused ja vabadused on sisuliselt tühistatud. Sellise käitumisega ei tohi vaikides leppida ning peame vajalikuks poliitilise vastutuse nõudmist siseminister Lauri Läänemetsalt (SDE).
Rahvuskonservatiivide hinnangul rikkus politsei samba äravõtmisel olulisi põhiseaduslikke printsiipe, nagu eraomandi puutumatus, meelsusvabadus ning süütuse presumptsioon. Normaalses õigusriigis pole mõeldav, et võimud asuvad seaduslikult käituvaid inimesi karistama millegi eest, mida nad arvavad, et inimesed kunagi tulevikus teha võivad. Selline nihilistlik lähenemine kujutab endast totalitaarsetele ühiskondadele omast mõtteroima kontseptsiooni kasutuselevõttu.
Erakonna juhatus juhib tähelepanu, et nii siseminister Läänemets kui tema alluvuses tegutsev Politsei- ja Piirivalveamet on ilmselgelt tahtlikult ja valelikult kohaldanud paragrahvi, mille alusel tegutseti. Karistusseadustiku paragrahv 151 primm seadustati Ukraina sõja alguskuudel põhjendusega, et nii saab paremini võidelda Vene agressiooni õigustamisega ning Vene šovinismi ja imperialismi propageerimisega. Praktikas on see paragrahv aga pööratud Eesti rahvuslikke aateid ja meie ajaloomälu kandvate inimeste vastu ning karistama on asutud risti vastupidi just nende eesti patriootide mälestamist, kes võitlesid Nõukogude Vene imperialismi, šovinismi ja agressiooniga.
Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale on vastuvõetamatu sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsa retoorika, nagu oleks II maailmasõjas Eestit Punaarmee sissetungi eest kaitsnud inimesed natsid või hitleristid. Taoline retoorika on üks-ühele üle võetud Kremli jutupunktid, peab olema välistatud, et Eesi valitsuse liikmed selliseid seisukohti levitavad.
Erakonna juhatus kordab üle oma kompromissitu vastuseisu nn vaenukõne kriminaliseerimisele. 2022. aastal tehtud Karistusseadustiku muudatus oli sisuliselt vaenukõne kriminaliseerimise sisse seadmine järk-järgult ning oli ette näha, et seda seadusemuudatust hakkavad võimud kuritarvitama oma poliitilis-ideoloogiliste eesmärkide huvides. Erakonna fraktsioon keeldus praegu kasutatavat seadusemuudatust toetamast just selle tõttu, et nägime taolist arengut ette.
Peame siseminister Lauri Läänemetsa poliitiliselt vastutavaks PPA võimukuritarvituste eest. Lauri Läänemets on siseministrina asunud Eestit tõukama Venemaaga sarnasesse ühiskondlikku ruumi, kus jõustruktuurid täidavad võimulolevate erakondade poliitilisi suuniseid kodanike represseerimisel inimeste põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi jalge alla tallates.
Erakonna juhatus teeb üleskutse siseminister Läänemetsal näidata, et ta mõistab oma rolli demokraatia ja õigusriigi ulatuslikul kahjustamisel ning astub tagasi. Kui Läänemets seda ei tee, asub erakonna fraktsiooni pidama konsultatsioone riigikogus esindatud jõududega siseminister Läänemetsale umbusalduse avaldamiseks.