Huvigruppidel on survegruppideks kehastudes võimalusi valitsuse laastavat maksupoliitikat mõjutada

Selle üle, kui alandlikult eestlased (ja ka siinsed venelased) maksukoormisi oma õlul kannavad, ei räägi enam mitte ainult omad ärksamad ja vihasemad inimesed, vaid sellest on hakatud ka välismaal rääkima. Ometigi on Eestis huvigruppe, kel oleks mõju selle hullumeelsuse lõpetamiseks – näiteks ettevõtjad, keda rabatakse nüüd väljapakutud palgafondi ja varade maksustamisega.

Eesti Tööandjate Keskliidust on naiivne valitsuse survestamist oodata, nemad on pigem võimupoliitika käepikendus, aga mõni normaalsem ettevõtjate ühendus võiks näiteks pressiteate kaudu anda avalikkusele teada, et ei toeta valitsuse maksupoliitikat ega tee midagi sellele kaasaaitamiseks, küll aga võtab endale õiguse levitada liigmaksustamise-vastaseid seisukohti oma töötajaskonna seas, sidudes seda erakondadega, kes maksutõuse läbi viivad. Seda võiksid teha näiteks väljasuretatava põlevkivienergeetikaga seotud ettevõtted, samuti metsatööstus ja teised.

Maksuvastaste avaldustega võiks esineda ka ühiskondlik-sotsiaalsed ühendused nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teisedki, keda tabavad valusasti automaks ja teised pidevalt lisanduvad maksud. Kui ühendused deklareeriksid, et võtavad endale õiguse levitada lähemas ja pikemas tulevikus eesseisvatel valimistel üleskutseid mitte toetada neid erakondi, kes maksutõuse korraldasid, paneks see võimupoliitikud mõtlema küll.

Poliitilised ja ühiskondlikud kodanikuorganisatsioonid võiks eelolevaid kohalikke valimisi silmas pidades juba praegu alustada “mustade nimekirjade” koostamist, kuhu märkida üles kõik need võimupoliitikud – ja struktuurid, kes rahva sotsiaalset ja materiaalset hakkamasaamist halvendavaid otsuseid vastu võtsid või siis heaks kiitsid.

Kahjuks on eesti rahvas mõisa- ja kroonutruu. Ilmselt leiavad paljud, et kuidas sa oma riigi vastu ikka protesteerid – ainult et see pole enam oma riik, vaid näib, et vaenlane on seda üle võtmas või juba võtnud, oma kohalike “juunikommunistide” kaudu.

Kriitiliselt tuleb suhtuda ka maksutõusude sidumisse riigikaitsega, sest sinna läheb vaid väike osa röövitavast rahast. Eelarveraha suurim osa peitu endiselt bürokraatiaaparaadis ja asendustegevustes, kust tuleb see ära tuua.

Ärgata pole kunagi hilja, vaja on vaid ärkajaid ja äratajaid.

Uued Uudised