Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kui ukrainlastele keeleliselt järele anda, süvendab see vaid venestumist

-
09.09.2024
Ukrainlased tähendavad Eestis tugevnevat venestumist. Pilt on illustratiivne.
© UU

Kunagi toimus Eestis nn maasikasõda, kui EKRE ei lubanud valitsuses olles võõrtööjõudu sisse vedada. Siis kiideti ukrainlasi kui suurepärast tööjõudu, eriti “laiskade” eestlastega võrreldes ning see halvustamine pööras paljud eesti inimesed lausa maasikakasvatajate vastu.

Siis algas Venemaa suurem agressioon Ukrainas ning Euroopa, eriti selle idapoolne osa, ujutati üle ukraina põgenikega. Näis, et tööjõumured on nüüd murtud, kuid ei ühtigi – Eestiski nõuavad tööandjad üha uusi odavtöölisi, samas kui ukrainlastest põgenike tööhõive on madal.

Mis siis “uutel” ukrainlastel viga on? Peamine põhjus on selles, et peredega siia tulnud inimesed ei sobi enam odavtööjõuks. Enne sõda tulid valdavalt mehed, kes elasid siin kambakesi kitsas korteris ja olid nõus töötama ka nädalavahetustel ning seda väikese palga eest. Nüüd on siin ukrainlased, kes peavad hommikul lapsed kooli või lasteaeda viima, kes tahavad pärast rasket tööpäeva pere juurde ja nädalavahetusel nendega puhata – selline kohalikega sarnane tööjõud ettevõtjatele enam ei sobi.

Veel üks suur probleem on selles, et ukrainlased tõttasid siia venekeelse keskkonna pärast, eriti venekeelsed “ukrainlased”, kes nüüd siin alati läbi ei löö, sest eestlased nõuavad riigikeeles teenindamist, aga nemad seda ei oska ja vaevalt et väga õppida tahavadki.

Nüüd olenebki väga palju riigivõimust – kas too lubab neil umbkeelsetena tööle minna või mitte. Eestis kiputakse lubama, kuigi see tähendab niigi suuresti venekeelse riigi veelgi kiirenevat venestumist.

Alljärgnev uudis räägib Läti dilemmadest. Poliitkorrektsena esitatud uudisest ei selgu hästi, kas Läti ainult teadvustab probleemi või lubab väidetavalt kõrge kvalifikatsiooniga ukrainlastel minna töökohtadele riigikeelt oskamata. Sel juhul tähendab see põlisrahva diskrimineerimist, sest kui “ökonomistid, advokaadid ja koolitajad” saavad töötada riigikeelt oskamata, sunnitakse hoopis lätlasi võõrkeeles teenuseid saama. Lisaks pole see õiglane ka venelastest kodanike suhtes, kellelt Läti nõuab läti keele oskust, kuid ukrainlastest põgenikelt ei nõua.

Läti on tuntud oma järjekindlusega riigikeele kohustuslikuks muutmisel, paraku ei selgu uudisest, kas midagi muudetakse ukrainlaste jaoks või on tegu mõne “Läti Jana Toomi” algatusega.

BNS vahendab: “Lätis on probleem kõrge kvalifikatsiooniga Ukraina pagulastele nende oskustele vastava töö leidmisega ning nende läti keele õppimise motivatsiooni tõstmisega, ütles sotsiaalministeerium pühapäeval.

Avaliku poliitika keskuse Providus uuring Läti ukrainlastest elanike ja nende vajaduste kohta jõudis järeldusele, et kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade kõrgel tasemel läti keele oskuse nõue sunnib inimesi otsima madalama kvalifikatsiooniga töökohti või töötama ebaseaduslikult, mis mõjutab oluliselt nende sissetulekut ja sotsiaaltagatisi.

Ukraina põgenikel on raske ka väljaspool Lätiti omandatud hariduse ja kvalifikatsiooni tunnistamisega Lätis.

“Ma ei suuda end ja oma kooliealisi lapsi tööga elatada. Ma ei tööta oma erialal,” rääkis üks uuringus osalenud ukrainlanna. “Mul on ülikooliharidus ja telerežissööri diplom. Mul on filmi-, televisiooni- ja teatritöö kogemused. Riiklik Tööhõiveamet (NVA) pakub mulle aga rasket, madala palgaga lihttööd, mis ei kata mu perekonna vajadusi.”

Ministeeriumi sõnul näitavad tööhõiveameti andmed, et paljud ukrainlased, kes on registreerinud end töötuna, on kõrgharidusega professionaalid nagu ökonomistid, advokaadid, koolitajad ja muud seesugust, kuid soovivad tööd madalamaid oskusi nõudvates ametites.”

Lätil on tõesti raske leida tööd vene- või ukrainakeelsele telerežissöörile ning kui advokaat või koolitaja saab õiguse seda emakeeles teha, siis muudetakse keskkond ja teenindus paratamatult venekeelseks, seda aga ei soovi (Eesti puhul vähemalt sõnades) ükski Balti riik.

Seega maksab üks kirjutamata seadus – kui tuled emigrandina teise riiki, siis õpi ujuma või upu, seda just keeleoskuse ja töökoha saamise kontekstis. Ja kuidas slaavlased üldse nii kehvad keeleomandajad on? Sest ainult nemad virisevad, kui vene keeles asju ajada ei saa.

Uued Uudised