12.09.2024
Arvo Aller.
Kolmapäeval toimus Riigikogus maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine, mille järel sõna võtnud EKRE saadik Ida-Virumaalt Arvo Aller leidis, et selles kavandatav mõjub Kirde-Eesti ettevõtlusele ja sotsiaalsele olukorrale halvasti.
“Tegemist on ettevõtjavaenuliku seaduseelnõuga. Kuna tegemist on põlevkiviga ja olles ise sealtkandist pärit, siis tegelikult on see väga südamelähedane asi ja olles ise seda materjali käega katsunud ja ka sellega oma perele leiba lauale toonud, siis ei saa kuidagi nõustuda sellega, et me peatame lubade menetluse.
Minister võib rääkida, et mahtusid on kuni lubade kehtivuse lõpuni, samas ettevõtjate kindlus oma töö ja oma planeeringute tegemisel saab selle võrra kannatada. Tõepoolest, see kooskõlastustabel on sellise uue huvitava väljendiga, et “teadmiseks võetud”, ja üldjuhul olid kõik vastused “mitte arvestada”. Ja kuna põhjendustes on ka see, et ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on kiireloomuline ja tegemist on ajutise meetmega, siis tähendab seda, et tulebki kiirelt ära teha ilma osapoolte kaasamiseta.
Ja kui nüüd 2023. aasta 20. septembril käidi kohtumas ettevõtjatega – ma eeldan, et seda käis tegemas praegune peaminister, tolleaegne kliimaminister –, siis praegune kliimaminister oleks võinud võtta selle aja ja kohtuda uuesti ettevõtjatega, kuulata nende mõtteid, võib-olla selgitada ka kooskõlastustabelit antud põhjendusi, miks nii on tehtud ja miks nii on arvatud. See oleks loonud palju usaldusväärsema pildi ministri tegemistest. Praegu jääb vägisi mulje, et see on peale surutud ja see tuleb kiirelt siit läbi jooksutada. Mitte midagi ei juhtu, kui see oleks võinud ka kuu aega hiljem tulla ja oleks olnud põhjendused palju paremad.
Ajutise meetme põhjendusega on ka see häda, et ei tehta ka järelhindamist, mille tegelikult seesama lubade menetlemise peatamine kaasa tõi. See lubade menetlemise peatamine võib küll öelda, et ta ei too kaasa suuri rahalisi väljaminekuid, samas me teame, et ettevõtjad, kes lube praegu taotlevad või pikendavad, on kohustatud keskkonnamõjude hindamist teostama. Ja keskkonnamõjude hindamised ei ole üldiselt väga odavad ega soodsad. Pigem on nad päris kulukad ja pikaajalised protsessid ja nende kulude katmist ei ole ministeerium planeerinud ega ka mõelnud, see jääb kõik ettevõtjate kanda.
Ning samas ei anta ka kindlust sellega, et kui 1. jaanuar 2026 tuleb, et siis saab edasi minna keskkonnamõju hindamisega samast kohast, kus jäädi seisma. On teadmata, mis protsessid hakkavad siis toimuma ja mis tingimused seatakse siis keskkonnamõjude hindamiseks ja põlevkivi kaevandamise lubade taotlemiseks.
Nüüd sotsiaal-majanduslik aspekt. Hea on rääkida küll, et see ei oma mingit sotsiaal-majanduslikku mõõdet, kuna on ainult lubade peatamisega ja maht jääb alles, kuid inimesed ikkagi on mures. Ettevõtjad annavad signaali välja, et meie kaevandamismahud ja kaevandamisload kehtivad selle ajani, mis tähendab seda, et sellega on piiratud ka töötajate võimalik tööaeg. Nii et see on väga suure sotsiaalmõjuga ja seda tasuks kindlasti järelhinnata.
Ja lõppkokkuvõttes, kui me räägime kokkuhoiust, siis tahaks tõesti näha, kuidas Keskkonnaamet oma inimestele ütleb, et kuna lubade peatamine on nüüd jõustatav ja jõustatakse mingist hetkest, et selle lubade peatamise tõttu jääb näiteks kaks spetsialisti töökohast ilma. Keskkonnaamet saab juurde võtta, viimasel ajal võttis mingi riietumisspetsialisti juurde. Et küll me neid töökohti loome sinna ja selles mõttes, et ega ametnikud selle võrra tööta ei jää. Palgad riigisektoris suurenevad, aga need, kes reaalselt maastikul töötavad ja põlevkivi ja elektri toovad meile läbi Narva ja ka põlevkivikeemiat arendavad, et nendele ei anta mingit kindlust.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid