13.09.2024
Martin Helme
Inimesed küsivad minult vahel, et miks ikkagi EKRE-s kevadel selline tüli oli, kas te kuidagi kokku leppida ei saanud. Mul ei ole vaja vastuseks öelda mitte midagi muud, kui kaks nime – Alar Laneman ja Jaak Madison – ning kõigil on asi kiiresti selge.
Laneman näitas taas seda palet, mis mulle oli nähtav juba mõnda aega. Olles maski maha võtnud, saab ta oma isandaid nüüd ilma häbita teenida. Olles ise kevadel üks neist, kes pani allkirja riigikogus algatatud e-valimiste rahvusvahelise auditi nõudmisele, võttis Laneman oma allkirja tagasi nüüd just vahetult enne seda, kui pöördumise hääletamine oleks pidanud suures saalis toimuma. Kuna riigikogu pöördumise algatusel peab olema vähemalt 21 allkirja ja sellele ei saa hiljem niiöelda poole pealt allkirju lisada, küll aga poole pealt allkirju ära võtta, siis kukkus Lanemani taganemisega allkirjad hulk 20 peale. Seega ei vasta pöördumine enam riigikogu kodukorra nõuetele ning kukub automaatselt menetlusest välja ehk lendab enne hääletust prügikasti.
Kõrvalmärkusena tasub muidugi küsida, et miks just nüüd ja miks just see kodukorra paragrahv kehtib, samas kui kodukorrast ei kehti mitte miski see, mis on võimuerakondadele mugav ja vajalik?
Aga sisuline pool on ikkagi tõsiasi, et Laneman tegi oma käiguga koalitsiooni elu mugavamaks, välistades riigikogu suures saalis arutelu e-valimiste demokraatlikkuse ja põhiseaduslikkuse üle ning andis võimaluse reformierakondlastel (aga ka näiteks isamaalastel!) jätta hääletamata.
Kusjuures, hääletus ei oleks toimunud isegi selle üle, kas kellelegi meeldib või ei meeldi, kas pooldab või ei poolda e-valimisi Hääletus oleks toimunud selle üle, kas Eesti parlament pöördub rahvusvahelise demokraatia ja valimiste ekspertkogu ehk Veneetsia komisjoni poole, et nad auditeeriks meie e-valimisi ning annaks hinnangu, kas see on kooskõlas demokraatia nõuete ning rahvusvaheliste standarditega.
Seegi hinnang poleks Eestile kuidagi siduv, see tähendab, ega Veneetsia komisjon ei saa meie valimisseadust muuta või tühistada, aga ta oleks autoriteetne ja sõltumatu rahvusvaheline eksperthinnang.
Kas Laneman, reformikad ja kõik teised ühispartei liikmed on nii kindlad, et me oleks saanud negatiivse hinnangu, et nad soovisid iga hinna eest vältida seda võimalust? Sest teoreetiliselt on ju võimalik, et Veneetsia komisjon ütleb, et tore asi see e-valimiste asi, pange edasi ja juurutage teistes riikides peale Eesti, Venemaa ja Venetsueela ka!
Aga ei, vaja oli välistada nii arutelu, hääletus kui võimalik hinnang, seega saadeti desertöör Laneman omaenda varasemat üritust torpedeerima. Stiilne, süvariiklased, väga stiilne! Ainult meis kinnitab see veendumust, et e-valimised tuleb veelgi kindlamalt lõpetada ja küllap me leiame viisi! Kui probleem on e-valimised, siis lahendus on EKRE!
Martin Helme, EKRE esimees