13.09.2024
Mees, kes alati võitleb.
Väljaande The Federalist kolumnist Jennifer Galardi ütleb oma Ühendriikide valimistega seonduvas artiklis, et mehed, kes on ühiskonnast välja tõrjutud, peavad tagasi tulema, enne kui kõik kaotavad pinna jalge alt. Ameerikas on loomulike asjade muutmine toonud kaasa kaose.
Viimase kahe aastakümne jooksul, võib-olla kauemgi, on feministid kogu maailmas veendunud, et mehed tahavad naiste üle pahatahtlikult kurjade mahhinatsioonide abil domineerida. Samas on teatavad hierarhilised struktuurid sageli vajalikud.
Nõudmise eest, et naised peavad saama olla samasugused kui mehed, on makstud kõrget hinda. Tsiviliseeritud ühiskonda lihtsalt ei saa raskete tagajärgedeta ümber kujundada. Nüüd on see Ameerikas tehtud, ühiskonna toimimine on häiritud ning tasakaalu saavutamiseks peavad mehed nüüd hakkama taas tegema seda, mida nad on alati teinud.
Viimase kümnendi jooksul on paljud teemad, mis varem olid aruteludes rohkem eraviisilised, muudetud poliitilisteks ja toodud avalikkuse ette, alates seksuaalsetest valikutest kuni tervisealaste eelistusteni. Seda põhjendatakse kellegi turvalisusega, kuid seejuures eemaldutakse riigi asutajate algsest soovist tagada ennekõike loomulike põhiõiguste kaitse.
Nüüd ei kaitsta ameeriklasi mitte ainult füüsiliste ohtude eest, nagu kuritegevus ja välisvaenlased, vaid valitsus, erasektor ja haridusasutused on hakanud rahvast kaitsma ka “väär- ja desinformatsiooni” eest – kuid nad “kaitsevad” selle varjus avalikkust nähtuste eest, mis ei meeldi ennekõike neile endile.
Irooniline on see, et selliste arengute tagajärjel on inimesed muutunud haavatavamateks kui kunagi varem, sest nad loobuvad isiklikust vastutusest oma saatuse eest ning satuvad sõltuvusse valitsuse ja bürokraatia suvast. See on nõrgendanud kogukondi ja kodanikuühendusi ning õõnestanud riigi suveräänsust, mille tulemusena on ameerika kultuur üha enam feminiseerunud.
Seda näeb loosungis “Tulevik on naissoost!” Sageli kibestunud naised, keda julgustas kolmanda laine feminism, hakkasid üle võtma meeste avalikku ruumi. Paljud mehed, kes sattusid naiste ülekaalust ja otsusekindlusest segadusse, näisid sellega nõustuvat ja taanduvat. Feminiseeritud kultuur sõnastas maskuliinsuse ümber, julgustades mehi nutma, oma tundeid jagama ja “avanema”. Selle tulemusel muutusid mehed naiselikumaks, naised mehelikumaks ning loomulik kord oligi häiritud. Meeste ja naiste bioloogia peegeldab seda loomulikkust ning püüd seda õõnestada tõi kaasa kaose, mida on Ameerikas näha viimase nelja aasta jooksul.
Kirjanik ja teadlane Anthony Esolen soovitab oma raamatus “No Apologies: Why Civilization Depends on the Strength of Men”, et see tendents pöörataks tagasi ning et Ameerika ühiskond hakkaks tegutsema vastupidiselt sellele, mida feministlik liikumine on propageerinud juba üle 60 aasta: et ta võtaks mehed taas omaks. Praegune hetk nõuab, et Ameerika edendaks mehelikkust, mis, nagu raamat ütleb, “ei hoople, vaid hindab oma võimeid” ehk “Vaja on mehi, kes “ei kõhkle ega koperda”.”
Jennifer Galardi räägib, et vaadates Robert F. Kennedy juuniori lavale marssimist, kui Donald Trump ootas tema heakskiitu, naeratades ja tervitades teda avasüli Foo Fightersi hümni “Minu kangelane” saatel, tundis ta midagi, mida ta polnud pikka aega tundnud, midagi, mida demokraadid saavad võltsida, sest nad pole selle kasvatamiseks midagi teinud: lootust. “Ma aimasin, et võib-olla mehed tulevad tagasi,” ütleb Galardi.
“Nähes kahte tugevat, enesekindlat, vastupidavat ja lahingutes proovile pandud meest kõrvuti seismas, valmis Ameerika eest võitlema, tõi see paljudele pisarad silma – justkui leiaks leevendust püsiv ärevus, mis mul on viimase kolme aasta jooksul olnud iga kord, kui kuulen naisest, keda illegaalne immigrant ründas, või mehest, kes väidab end olevat naine. Nagu ehk oleks see riik taas võimekates mehelikes kätes,” lisab naine.
“Ma näen võimalust, et mehed saaksid tagasi juhtima ja olen tänulik, sest ausalt öeldes olen ma väsinud. Ma arvan, et paljud naised on. Vasakpoolsed vaated on mehed nii ära kurnanud, et nad on lakanud ohje enda kätte võtmast. Lõpetanud juhtimise. Lõpetanud kaitsmise. Lõpetanud nende asjade tegemise, milleks nad olid loodud ja mis on jätnud naised tegema kõike – sealhulgas hoolitsema nii laste kui ka meeste eest,” kirjutab Jennifer Galardi.
Ta toob välja selle, et vajalikke võitlusi on Bideni, demokraatide ja feminismi võimutsedes pidanud võitlema naised: Covidi-aegsest koolide sulgemisest rääkisid murega enamasti naised nagu Jennifer Sey. Enamasti on naised, nagu Moms for Liberty liikmed, seisnud koolide nõukogu koosolekutel selle eest, et võidelda rassipõhise hariduse vastu ning nõuda pornograafia eemaldamist klassiruumidest ja raamatukogudest. Just sellised naised nagu Riley Gaines on pidanud võitlema õiguse eest kaitsta naiste ruume ja sporti “sooneutraalsuse” eest.
Oma kõnes oma Trumpi toetamiseks ütles RFK Jr: “Me kõik armastame oma lapsi. Kui me kõik selle teema ümber nüüd ühineme, saame lõpuks anda neile kaitse, tervise ja tuleviku, mida nad väärivad. Siin on mees, hoolimata oma paljudest vigadest, kes seisab selle eest, mis on õige ja ohverdab oma ambitsioonid ja ego, et leida ühisosa poliitiliste jõududega, keda ta ei pruugi kogu südamest toetada. Perekondade kaitsmine on see, milleks isad ja mehed on sündinud. Nagu Esolen kirjutab: “Inimesed näevad vaeva, võitlevad ja pingutavad selle nimel, et oleks korralikud kodud ja külad ja linnad, et oleks pidusid ja usutseremooniaid, et lapsed kasvaksid tugevatena ja tervena ning et järeltulev põlvkond saaks heaolu eest hoolitseda.”
RFK Jr võttis osa oma kõnest otse Esoleni raamatust, öeldes, et mehelikkus on ajatu põhiprintsiip. Esolen ütleb: „Valitsus eksisteerib ainult selleks, et kaitsta kodu ja naist kui kodu keskpunkti, et mehed töötaksid, võitleksid ja püüaksid valitseda. Kas teile meeldib rahvas, mis koosneb ainult meestest – kui kaua sa arvad, et nad hoolivad sellest, kuidas seda valitsetakse? Mitte kaua, ütleb Esolen. “Mis mõte sellel oleks?”
On põhjust, miks õpetamise, nõustamise ja meditsiini ametid on tugevalt naiste poole kaldu. Naise jaoks on loomulik, et ta hoolitseb teiste emotsionaalse heaolu eest. Ta kipub tunnetest rääkima. Ta on tavaliselt õrnem ja pehmem mitte ainult südamelt, vaid ka kasvult. Naiste nahk on östrogeeni tõttu pehmem kui meestel. Naisi juhib armastus, mehi au ja kohustus. Jumal on meid loonud erinevalt ja teinud meid täiuslikuks eesmärgiga sundida meid elama täiuslikult korrastatud ja tasakaalustatud elu.
Pole olemas suurt vandenõu, et hoida naisi eemal juhatuste ruumidest, valitsusest või tehnikast. On tõenäolisem, et enamik naisi lihtsalt ei taha seal olla ega ohverdada aega ja energiat, mis on vajalik kõrgeimatele ametipostidele tõusmiseks, eriti kui neil on loomulik soov abielluda ja perekonda kasvatada. Neile, kes tunnevad ainsana kutset tõusta ettevõtte nõukogude või poliitilise sfääri kõrgemale astmele, on tee olemas ja klaaslagi purunenud. Kuid neid peab hoiatama, et see ei pruugi olla nii rahuldustpakkuv, kui olla tõeline naine, abikaasa ja ema.
Riley Gaines teatas oma kõnes hiljutisel Turning Pointi miitingul: “Me peame toetama kandidaati, kes tunnistab naiselikkust muutumatu reaalsusena. Peame võitma tagasi Valge Maja, me peame tagasi võitma Kongressi, vajame tervet mõistust, vajame jõudu, vajame stabiilsust … me kõik vajame Jeesust ja tema armu ning me vajame Donald Trumpi tagasi Valge Maja.” Teisisõnu, me vajame mehi.
Seetõttu peavad vähesed õigeks, kui üldse, korporatiivmeedia maskuliinsuse versiooni, mida esindavad Tim Walz ja Doug Emhoff. Nad on korralikult küpsenud mehe vastandid, mitte oma suuruse, kasvu või staatuse, vaid käitumise tõttu. Vasakpoolsete uusmehelikkus on teeseldud tundlikkus, nad on mehed, kes “kannavad oma emotsioone varrukatel”, kuid ei tee naiste, kodu ja ühiskonna kaitsmiseks absoluutselt mitte midagi. Ei Walz ega Emhoff ei peegelda vastutus- ja kaitstusetunnet.
Raske on mitte märgata Trumpi ja Kennedy kehahoiakut ja enesekindlust võrrelduna Walzi lapsiku käitumise, rumalate naljade ja tema kontrollimatu žestikuleerimisega. Waltzi türanlik Covidi-poliitika on kehastas turvatunde ja vabaduse kaotamist. (Walz lõi elanikele vihjeliini, et panna naabreid “koputama”, kui nad ei järgi sotsiaalse distantseerumise reegleid.) Tema algatus asetada tampoonid koolide, sealhulgas poiste tualettruumidesse, on näide tema ebanormaalsest arusaamast inimloomusest. Ometi väidab Kamala Harris, et Trump olevat “ebatõsine” kandidaat.
Trumpi käitumine mõrvakatsel näib olevat “ebatõsise” vastand. Tegelikult oli see ilmselt üks kainestavamaid sündmusi, mida inimene võib kogeda. Naistele avaldas sügavat muljet Trumpi käitumine, kes ei lasknud ennast ihukaitsjatel maadmööda minema vedada, vaid tõusis püsti ja tõstis rusika üles, julgustades inimesi võitlema. See ei olnud Trumpi läbimõeldud otsus. Kaalutlemiseks polnud piisavalt aega. See oli puhas võltsimatu mehelik instinkt.
“Seetõttu ei taha ma naist Valgesse Majja, vähemalt mitte praegusel hetkel meie poliitilises ajaloos. Ma tahan meest. Meest, kes ei tagane mitte ainult raskuste, vaid ka surma ees. Ma tahan, et mehed kaitseksid meie piire, võitleksid meie välis- ja sisevaenlaste vastu ning kehtestaksid korra. On ka teisi lahinguid, mida naised saavad ja peaksid praegu võitlema.
Meeste tagasi juhtima panemine tagab, et oleme piisavalt kaitstud.” lõpetab Jennifer Galardi.
Lisatud kommentaar loo alt.
“Naiste õigustest hakkasid rääkima pankurid ja töösturid. Mitte sellepärast, et neile naiste mured oleks korda läinud – kaugel sellest. Kui koduperenaised tööle meelitati, siis pangad said automaatselt meeletul arvul uusi kliente! Töösturid aga said tööturule tööjõudu ja said sellega palkasid vähendada! Ennemuiste mehe palgast piisas et pere üleval pidada, nüüd peavad kaks inimest rabama et kuidagi välja tulla.
Aga pankuritel probleem – pere maksab vaid ühte kodulaenu! Ajame pered lõhki ja naised mehed eraldi elama, ning saame igale isikule pangalaenu orjuseketi kaela!
Ja et emad ei saaks lastele õpetada, mis on elus oluline, siis suuname nad riiklikusse kooli, kus KOOLIPROGRAMM PROGRAMMEERIB neid kuulekateks. Üksikemad tööga nii hõivatud, et ei saa lapse tervisliku arendamisega tegeleda.
Naiste õiguste eest karjuvad kõige rohkem need, kes tahavad naistele halba.”