Kas Leedul on mõtet ennast ühiste kaitsehangete kaudu pankrotis Eesti riigiga siduda?

Mõne aja eest kirjutas Leedu ökonomist Nerius Maciulis: “Eesti on hea näide sellest, kuidas asju halvasti teha, tõstetakse makse, et kukkuda veel sügavamasse auku.” Seda konstanteeringut arvestades pole Leedul küll mõtet ennast Eesti riigiga ühiste tegemiste kaudu siduda.

BNS kirjutab nüüd: “Kaitseminister Hanno Pevkur ütles reedel Vilniuses Leedu kaitseministriga kohtudes, et Eestil ja Leedul on kaitsevallas rida koostöökohti, millest kõige kiiremini saab edasi liikuda ühishangetega.”

Swedbanki Leedu osakonna andmetel Leedu majandus kasvab tugevalt, samas Eesti majandus on kukkunud 2018. aasta tasemele. Eestis endas räägitakse riigikaitses puuduvast 1,6 miljardist, mis on kaasa toonud meeletu rabelemise, alates riigivõlakirjadest kuni sundmaksustamiseni julgeolekumaksude kaudu. Ja Mart Võrklaeva kunagist ülestunnistust, et raha “läheb igale poole”, ning “kadunud” 2,4 miljardit arvestades pole mingit kindlust, et see raha, mida nüüd kokku kraabitakse, üldse riigikaitsesse jõuab.

Hanno Pevkur taotleb ühishankeid olukorras, kus üks partner on maksujõuline, teine maksujõuetu. Reformierakonna valetamist arvestades peaksid leedukad väga ettevaatlikud olema, enne kui Kristen Michali kärpe- ja maksutõusuvalitsusega tegemist teevad – Eesti ei pruugi oma rahalisi kohustusi täita. Aga ilmselt teavad leedukad isegi, kui põhjas Eesti on.

Kaitsehankeid on väga vaja ja soovitatavalt ühiseid, aga Kaja Kallas on riigi majanduse ja maine sedavõrd põhja lasknud, et sellise valitsusega riigiga on ohtlik ühiseid rahaasju ajada.

Uued Uudised