Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller (EKRE) taotleb OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile, sest riigikogu ülejäänud juhatuse liikmed (Lauri Hussar ja Tooms Kivimägi) ei olnud nõus seda eelnõud istungite saali parlamendi ette saatma, kartes Veneetsia komisjoni hävitavat hinnangut.
Kuigi pöördumisel oli algselt all nõutud 21 allkirja, jäi pärast Reformierakonda hüpanud Alar Lanemani allkirja tagasivõtmist sinna üks vähem, mis oligi piisav põhjus võimuerakondade segaduse tekitamiseks. Samas on õigus ka Riigikogu juhatuse liikmel pöörduda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Ja seda õigust EKRE ka kasutab. Ühtlasi taotleb Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all. „Riigikogu juhatus rikub seadus, blokeerides võimaluse parlamendi suurel saalil otse Veneetsia komisjoni poole pöörduda, kuid me ei lase end sellel takistada, sest ka riigikogu juhatuse liikmel on võimalus pöörduda ODIHR i poole palvega see edastada Veneetsia komisjonile,“ ütles Aller.
Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.
E-valimiste kui võimaliku valimispettuse paljastamise teema on liberaalidele ülitundlik, mida seletab ka tõik, et EKRE poolt välja saadetud vastavat pressiteadet ei vahendanud eile ükski peavoolu õukonnatruu meediakanal.
Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller räägib intervjuus pikemalt, kuidas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond e-valimiste teemaga edasi liigub.
“Kevadel algatas EKRE fraktsioon, mis toona oli suurem, koos mõningate liitlastega kahekümne ühe allkirjaga Riigikogu-poolse pöördumise Veneetsia Komisjoni poole, et saada rahvusvaheline hinnang e-valimiste õigsuse ja aususe kohta, aga ka kogu Eesti valimisüsteemi pädevusele.
Eelnõu läbis kõik vajalikud menetluse etapid. Ka juhtivkomisjon otsustas, et eelnõu läheb saali ja saadikud saavad selle üle hääletada.
Paraku Reformierakonnaga liitunud ülehüppaja Alar Laneman võttis oma hääle eelnõult tagasi, mis tähendas seda, et eelnõule jäi kahekümne algataja allkiri. Seejärel tõlgendas Riigikogu istungiosakond olukorda nii, et vähema kui kahekümne ühe allkirjaga algatust saali saata ei saa.
Riigikogu juhatuses nõupidamine toimus teisipäeval, kus teised juhatuse liikmed tõid välja erinevaid argumente, miks seda ei või saali saata. Mina jäin teisele seisukohale – Riigikogu ja töökorraseaduse kohaselt on nii, et kui algatuse esitamisel on kakskümmend üks allkirja, siis hoolimata sellest, et keegi võtab allkirja hiljem ära, liigub see ikkagi suurde saali. Väljaarvatud juhul, kui tegu on Eesti põhiseaduse muutmisega. Siis on vaja kahtkümmend üht allkirja. Praegu oleks pidanud minema edasi ka kahekümne allkirjaga.
Samas tänu sellele, et EKRE fraktsioonijuht Martin Helme saatis Riigikogu juhatusele kirja, milles ta tõi välja, et eelnõud tuleb menetleda tavapärases korras, on see tekitanud siin sisemisi arusaamatusi nii juhatuses kui ametnikes.
Meie leiame, et seda tuleb menetleda. Ka juhtivkomisjon tegi otsuse. Ilmselt oleks paljud saadikud saalis seda pöördumist toetanud. Paraku nüüd selline seis, et seda pöördumist saali ei saadetud, mistõttu pidime asja ajama teisiti.
Kuna Riigikogu nimel ei olnud võimalik Veneetsia Komisjonile poole pöördumist saata, siis praegu saatsin mina Riigikogu teise aseesimehe allkirjaga välja kirja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, et nemad võtaksid meiepoolse dokumendi menetlusse. Palume läbi viia uuringu e-valimiste õiguspärasuse üle ning vaadata kriitiliselt üle ka turvalisuse pool. Meie eesmärk on, saada nende ekspertide hinnang ja et kõigile oleks see ühtmoodi arusaadav.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon saab kaasata Veneetsia Komisjoni sellesse protsessi. Dokument, mille välja saatsin, oli põhjalik, neliteist lehekülge dokumentatsiooni, pluss veel lisad. Välja läks ta nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Nii et ma väga loodan, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon võtab selle menetleda.
Hinnangu saamine on oluline mõlemale poolele, nii Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, aga ka teisele poolele. See võtaks kõik need pinged maha ja saaksime edasi minna.”