Norras põrkasid kokku rohepööre ja looduskaitse. Kas Eestis läheb samamoodi?

Liitiumakud on rohepöörde üks olulisemaid osi, kuid nende ehitamiseks vajaminevat maavara hetkel napib, maailmamajanduses on tooraine suuresti väljaspool rohepööret vedavat Läänt, selle kaevandamine Kolmandas maailmas on eetiliselt mittekõlbuliku olemusega ning lääneriigid tahavad üha enam seda leida oma maapõuest – ja siin selgub, et kliimavõitlus ja keskkonnakaitse ei lähe päris kokku. Kui üldse.

Ka Eestis uuritakse liitiumi sisaldavad fosforiidilademeid ning kavandatakse proovikaevandamist – ikka selleks, et hakata siingi kaevandama. Ei maksa grammigi uskuda neid, kes mingil moel “Ei fosforiidile!”-rahvast vaigistavad – kui otsus Reformierakonna ja Brüsseli tasemel tuleb, hakkavad ekskavaatorid kohe tööle ning Rail Balticu karjääridest juba rikutud Eestimaa songitakse segi. Protestidest hoolimata.

Uudis Norrast aga räägib, et seal on omavahel tülli keeranud rohepöördeline valitsus ja keskkonnaorganisatsioon Greenpeace. Kuigi uudises ei räägita poliitkorrektselt liitiumist kordagi, viitab sellele lause: “Norra võimud rõhutavad, et rohetehnoloogia arendmiseks vajalike maavarade hankimises ei tohi sõltuda Hiinast ega autoritaarsetest riikidest.”

Ei maksa lasta ennast eksitada sellest, et selle plaani vastu on astunud rida institutsioone, sealhulgas Euroopa Parlament – nede poliitika on alati kahekeelne olnud ja rohepöörde nimel lasevad nad tegelikult teha, mida iganes.

Kui Norras leiab Greenpeace, et süvamerekaevandamine rikub mere ökosüsteemidele kahju, siis millist kahju tekitavad sellele Eestisse rajatavad meretuulepargid?

Greenpeace: Norra süvamerekaevandus tekitaks pöördumatut kahju

OSLO, 20. september, AFP-BNS – Norra plaan avada Arktika merepõhi kaevandamiseks teeks kogu mereökosüsteemile pöördumatut kahju, hoiatas rahvusvaheline looduskaitseühendus Greenpeace reedel.

Norral on kavas anda 2025. aastal välja esimesed kaevandusload ja nii võib neist saada üks esimesi riike maailmas, kus teadlaste, vabaühenduste ja teiste riikide kriitikast hoolimata hakatakse merepõhjas kaevandama.

“Norra Arktika süvamerekaevanduse plaanid põhjustavad bioloogilisele mitmekesisusele pöördumatut kahju,” ütleb Greenpeace raportis “Süvamerekaevandamine Arktikas: oht elavatele aaretele”.

Keskkonnakaitseorganisatsiooni sõnul võib süvamerekaevandamine ohustada seni vähe uuritud ökosüsteeme, mida juba kahjustab kliima soojenemine.

Otsest ohtu kätkevad endas mere põhja elukeskkonna ja organisminde eemaldamine, müra- ja valgusreostus, masinate ja seadmete kemikaalilekete oht ning llikide juhuslik ümberpaigutamine.

“Kaevandamine teeb neile ökosüsteemidele jäädavat kahju, mille täit mõju on võimatu hinnata, veel vähem kontrolli all hoida,” ütles Greenpeace’i teadlane Kirsten Young.

“Norra plaanid ei ohusta mitte üksnes otseselt merepõhja liike ja elukohti, vaid ka mereökosüsteemi laiemalt alates pisimast planktonist suurte vaaladeni.”

Norra võimud rõhutavad, et rohetehnoloogia arendmiseks vajalike maavarade hankimises ei tohi sõltuda Hiinast ega autoritaarsetest riikidest. Samuti rõhutatakse vajadust merepõhja uurida.

“Ülemaailmne üleminek madalsüsiniku ühiskonnale nõuab tohututes kogustes maavarasid ja metalle,” ütles keskonnaministeeriumi riigisekretär Astrid Bergmål.

“Täna on maavarade kaevandamine keskendunud suuresti väga väikesesse arvu riikidesse ja firmadesse. See võib muuta tarneolukorra haavatavaks, mis on probleem, eriti tänases geopoliitilises olukorras,” ütles ta.

Norra kinnitab, et võimalikku kaevandamist alustatakse alles siis, kui on leitud “vastutustundlikud ja jätkusuutlikud” meetodid, ning esimesed projektid peavad heaks kiitma valitsus ja parlament.

Kavas avada võimalikuks süvamerekaevandamiseks 281 000 ruutkilomeetri suurune ala Norra meres ja Grööni meres, mis võrdub ligikaudu poole Prantsusmaaga.

Norra plaanide vastu on protestinud Euroopa Parlament ja keskkonnaorganisatsioonid. Prantsusmaa, Suurbritannia ja veel kümned riigid on kutsunud üles kehtestama süvamerekaevandamisele moratooriumi.

Mis puutub mõistesse “vastutustundlikud ja jätkusuutlikud meetodid”, siis see on taas puru silmaajamine – kaasaegsed tehnoloogiad on efektiivsed, aga nad on ülikallid ja puhastusprotsessid neelavad suure osa kasumlikkusest. Ökokatastroofid ei juhtu üldjuhul mitte tehnoloogia puudulikkusest, vaid seetõttu, et majanduskriisi aegu lõpetatakse kalliste puhastusseadmete töö ja piirdutakse tavapäraste ebaefektiivsete võimalustega.

Uued Uudised