24.09.2024
Anti Poolamets.
Esmaspäeval toimus EKRE algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis” eelnõu esimene lugemine ja nagu oodata oligi, vilistas võimuliit väliseestlaste soovile see alles jätta. Ettekande pidas Anti Poolamets.
“Ma käsitlen siin Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekut tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis. See eelnõu on juba väga ammu menetlusse tulnud. Lõpuks ometi on ta laual. Konsulaat on suletud. Ehk meie eesmärk on selle taasavamine. Aga kõige paremini võtab teema kokku USA-Eesti ühenduste kiri, avalik pöördumine, mida ma hea meelega teile tsiteerin.
Kõigepealt öeldakse selles pöördumises kriitilisi sõnu meie Välisministeeriumist tulnud seisukohtadele, öeldes, et meedias levitatud info põhjal võis jääda mulje, et peakonsulaadi funktsiooniks on ainult hädaabi vajavatele eestlastele konsulaarteenuste pakkumine ja et neid funktsioone oleks lihtne täita ka ÜRO esinduse Washingtoris asuva saatkonna või aukonsulite kaudu, et tegu oleks justkui logistilise küsimusega.
Selle vastu ütlevad USA-Eesti ühendused oma pöördumises järgimist: “Peakonsulaadi roll on aga olnud hoopis suurem kui vaid dokumentidega tegelemine. Kui kohalolek Washingtonis on oluline sealsete riiklike institutsioonide tõttu, siis majandussuhete, iduettevõtluse ja tehnoloogiasektori, ühiskondlike kontaktide ja kultuurisidemete tugevana hoidmisel pole New Yorgist võimalik mööda vaadata.”
Pöördumise autorid jätkasid: “Peakonsulaat on juba aastaid olnud Eesti majandussuhete arendamise keskmes New Yorgi piirkonnas ja seda eriti iduettevõtluse ja tehnoloogiasektori valdkonnas. Eriti viimaste aastate väga ettevõtlike peakonsulite eestvedamisel on ta olnud võtmetähendusega arvukate kontaktide loomisel ja vahendamisel, viies kokku Eesti idu- ja suurettevõtted erinevate investorite ja koostööpartneritega Ühendriikide idakaldal, sealhulgas New Yorgi linnavalitsusega, enam kui sadat New Yorgi riskikapitalisti ühendava võrgustikuga New York Angels, ja paljude teistega. [—] Peakonsulaadi aktiivne tegevus on jõuliselt aidanud kaasa Eesti tutvustamisel kompaktse ja avatud majanduskeskkonnana kogu finantsmaailma tuiksoonel – New Yorgis.”
Sama kehtib Eesti kultuuri kohta. Peakonsulaat on vahendanud tipptasemel Eesti kultuuriesindajaid, näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja teisi, jõudis korraldada isegi New York Baltic Film Festivali.
“New Yorgis ja selle laiemas mõjualas on väga aktiivne ja USA arvukaim eestlaskond, kelle tegevus kogukonnana on tihedalt seotud peakonsulaadiga.” Needsamad organisatsioonid, kes on eestlust üleval hoidnud, tegelikult alates 1920. aastatest, mitte ainult pärast Eesti okupeerimist. Ehk konsulaat ise ju avati 1922. aastal, ütlevad, et tänu sellele on väliseestlus seal püsinud, on olnud dirigent sellele kõigele.
Ja kokkuvõttes ütlesid pöördujad: “New Yorgi Eesti peakonsulaat on järjepidevalt tegutsenud […] ja legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni juhtimisel sai konsulaadist nõukogude okupatsiooni ajal üks Eesti vabaduse majakatest, mis andis Eesti iseseisvuse taastamisel ja tunnustamisel märkimisväärse panuse. Oleks kahetsusväärne, kui praegusel rahvusvaheliselt erakordselt äreval ajal meie oluliseima julgeolekupartneri USA võtmerolli mängivas keskuses Eesti riiki enam keegi ametlikult ei esindaks.”
Pöördumisele kirjutas alla hulk Eesti organisatsioone, sealhulgas Eesti Abistamiskomitee USAs, New Yorgi Eesti Haridusselts, New Yorgi Eesti Maja, Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides, Lakewoodi Eesti Ühing, Bostoni Eesti Selts, Chicago Eesti Kultuuriselts, Connecticuti Eesti Selts ja nii edasi, 15 organisatsiooni. Ärme unustame, et USA-s on üle 30 000 väliseestlasese, see on kõige suuremaid kogukondi üldse. Lisaks kirjutas siia kirjale alla veel 80 eraisikut, kellel on enamasti puutumus nendesamade USA teemadega, küll kultuuri vallas, küll IT vallas, küll muus ärivaldkonnas.
Sellele kõigele vastas välisminister Tsahkna, et küll siis tugevdatakse aukonsulite võrgustikku ja need katavad niikuinii suurema osa USA piirkondadest, kui suudetaks paremini, kui me suudaks elukutseliste diplomaatidega, oli tema arvamus. Ometi ei nõustunud sellega ka väliskomisjon. Võiks öelda, et koalitsioon oli samuti sellel teemal üsna lõhki, aga nii kurb, kui see ka ei ole, välisminister surus oma tahte läbi, konsulaat suleti.
Väliskomisjoni seisukoht 16. novembrist 2021 ütles, et otsus vähendada diplomaatilist esindatust USA-s on vastuolus Eesti välispoliitika arengukavaga 2030, milles seatud eesmärkide hulgas on kõikehõlmava ja süvendatud koostöö arendamine USA-ga, võõrsil elavatele eestlastele konsulaarteenuste muutmine hästi kättesaadavaks ning võõrsil elava eestlaskonna suurem kaasamine välismajanduse edendamisse. Kõigi nende eesmärkide saavutamiseks on oluline lai diplomaatiline esindus USA-s, mille ülesannet täidavad peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos.
Komisjon asus seisukohale, et argumendid kulude kokkuhoiust või töö ümberkorraldamisest ei kaalu üles kahju Eesti Vabariigi huvidele, mis tekib kahe tugipunkti kadumisel Eesti olulise liitlase juures. Lisaks peab komisjon kahetsusväärseks, et peakonsulaatide sulgemisotsuse langetamisel pole arvestatud Ameerika Ühendriikide eestlasi esindavate organisatsioonide arvamuste ja ettepanekutega.
Sellega on ju suurepäraselt öeldud, milles probleem seisnes. Ja tuletan veel meelde järjepidevuse temaatikat. USA New Yorgi peakonsulaat oli üks kõige tähtsam järjepidevuse hoidja, kes suhtles otse USA valitsusega. Ernst Jaakson oli kõige pikema staažiga diplomaat USA diplomaatilises korpuses, seal tegutsevas diplomaatilises korpuses. Ja lõpuks, kui ta pärast Eesti taasiseseisvumist jätkas oma tööd, siis ta oli USA diplomaatilise korpuse vanem. Äärmiselt sümboolne sild üle aegade. Ja ma tuletan meelde kas või sellist asjaolu – kui räägitakse kulude kokkuhoiust –, et Ernst Jaakson annetas isiklikult Tartu Ülikoolile 9 miljonit krooni, pidades meeles selliseid isiklikke teeneid juba. Mis kulude kokkuhoiust me siis räägime?
Nüüd, järjepidevus, see ongi, võiks öelda, väikeriigi superrelv, rõhutada rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid, rõhutada seda, et ükski agressioon ei tohi tuua agressorile sobivaid tagajärgi. Ja Eesti Vabariigi taastamine on selle tõestus, et on võimalik, on võimalik tõde jalgele seada, on võimalik õiguslik järjepidevus taastada, on võimalik, et õiglus võidab.
Tõsi, okupeeriv riik ei ole kunagi meile midagi hüvitanud. Aga juba see sündmus ise, et pärast sedavõrd pikka okupeerituna olemist eriti suurt rolli mängis selle juures meie välisvõitlus. Seda, et me olime olemas oma kodanikkonna kaudu, oma välisesinduste kaudu, olulisel määral ka New Yorgi peakonsulaadi kaudu, on võimatu alahinnata. Minu meelest võiks taastatud peakonsulaadis avada lausa diplomaatia muuseumi, Eesti diplomaatia muuseumi. Ma usun, et USA noored diplomaadid tuleksid sinna hea meelega ja vaataksid, kuidas on see võimalik. Kuidas on võimalik nii pikalt hoiduda mõne riigi inkorporeerimise tunnustamisest ja ajada mittetunnustamise poliitikat. See on ka USA enda ajaloos väga märkimisväärne. Ja see tõmbaks tähelepanu ehk üle maailma.
Samamoodi võiks selline diplomaatia muuseum, mis asuks peakonsulaadi juures, olla ka igale eestlasele, kes külastab New Yorki, kohaks, kuhu ta läheb ja kus ta süveneb sellesse, mida tähendas välisvõitlus, mida tähendas, et Eesti diplomaatilised esindused olid alles, mida tähendas õiguslik järjepidevus. Mõnele noorele, 20-aastasele, võib see olla äärmiselt tähtis kogemus.
Ehk argumente peakonsulaadi taastamise kohta on palju ja selle sulgemise kohta väga vähe. Isegi kui me täna neid hääli kokku ei saa, ma leian, et peakonsulaat peaks tagasi tulema. Need argumendid toetavad väga tugevalt seda seisukohta. Ja ma näen ka, et selles on midagi juhuslikku. Konsulaadi ärakaotamises on ka midagi juhuslikku. Koalitsioonis konsensust ei olnud, aga ei soovitud tülli minna ja lasti siis välisministril see imelik ja eksitav otsus teha. Pöörame selle tagasi.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid