Eestlastel pole kombeks teise inimese rahakotti piiluda, aga kui riigi rahandusminister kuulutab ennast sedavõrd palgavaeseks, et peab konservidest toituma, siis on avalikkuse huvi suur ja teemapüstitus õigustatud.
Kui valitsuse pressikonverentsil tutvustati riigivõlakirju, küsisid ajakirjanikud Jürgen Ligilt, et kas tema ka neid soetab, kuid minister teatas, et tal polevat sajaeurose võlakirja ostmiseks raha. Järelikult ta tulevikku ja pensionipõlve ei investeeri ning pikast võimupõlvest pole ka säästusid.
Teisipäeval küsis Martin Helme Riigikogus Jürgen Ligilt, et kas ta kummutab või lükkab ümber jutu tema palgavaesusest, mis sunnib väga pika parlamendisaadiku ja ministristaažiga inimest lihtsatest konservidest söönuks saama. Minister Ligi kinnitas seda, kuigi mainis, et see polevat parlamendisaadiku asi.
Järelikult Ligil tõesti raha pole, kuigi ministripalk on kopsakas. Esimene mõte läheb kohe mingile kallile sõltuvusele, kas siis kasiinos mängimisele või siis ergutusainete pruukimisele, mis seletaks ka mehe verbaalset ja sageli seosetut agressiivsust. Kasiinosõltlasest rahandusminister seletaks muidugi kaudselt ka 2,4 miljardi euro ula peale minekut.
Mängus võib olla ka see, et Danske rahapesuaastatel rahandusministrina töötanud ja selle maha maganud Ligi võib maksta mingile santažeerijale, kes teab asju, mida Ligi unustada tahaks. Sest arvestades meediaski avaldatud infot selle kohta, kui vähe võttis minister tollal osa talle allunud rahapesuga tegelevate allasutuste tööst, võib tal kapis olla vägagi slaavlaslikke luukeresid. Igal juhul on selge, et kui Ligi rahandusministrina ka “nokka ei kastnud”, ei märganud temale allunud haldusala midagi ning seegi kanapimedus võib olla kriminaalse taustaga ning santažeerimist võimaldav.
Jürgen Ligil pole sel teemal midagi kaagutada – ta ise algatas jutud oma rahapuudusest ning nüüd tahab avalikkus teada, miks rahandusministril näpud nii põhjas on. Või siis tuleb teema taas 75 aastaks salastada…
Uued Uudised