Küsitlus näitab, et Eesti inimesed peavad korruptsiooni riigis oluliseks probleemiks

Kuigi võimulolijad ja nende ülalpeetavad ametnikud räägivad suure suuga õigusriigist, pole see inimeste arvates sugugi toimiv ja korruptsioon hiilib aktiivselt ühiskonnas ringi.

BNS vahendab: “Euroopa Komisjoni õigusriiki puudutavast uuringust selgus, et eestlaste arvates on riigis korruptsiooniga probleeme.

Korruptsiooni puudutavatest küsimustes vastas 71 protsenti Eesti elanikest, et on nõus väitega, et on mitmeid juhtumeid, kus seadusi tegevad ja neid kohaldavad riigiametnikud satuvad huvide konflikti ega austa eetilisi põhimõtteid. 54 protsenti vastanutest, aga kinnitas, et ei nõustu väitega nagu oleksid ametiasutuste otsused vabad onupojapoliitikast.

Samuti vastas 73 protsenti küsitletutest, et kohtumenetlused on Eestis liiga pikad ning 47 protsenti oli nõus väitega, et ametiasutused ja poliitikud sageli ei austa ega täida kohtuotsuseid.”

See küsitlus peegeldab tegelikult veel ühte probleemi – nimelt ei küsita inimestel otse, vaid antakse neile ette mingi väide ja nad peavad sellega kas nõustuma või mitte, ja kui antakse ette ka variandid “pigem nõus” või “osaliselt pole nõus”, siis annab küsitlustulemustega üsna hästi mängida.

“…on nõus väitega, et on mitmeid juhtumeid…” näitab väga hästi, kuidas küsitlustes mängitakse. Võib-olla sobiks sõna “mitmeid” asemele hoopis sõna “palju”?

“…ei nõustu väitega nagu oleksid ametiasutuste otsused vabad onupojapoliitikast” on samuti ehtne värdesitlus – küsimusse on pandud positiivne hinnang, mille kohta justkui küsitakse, et ega te ometi seda kahtluse alla sea? Miks mitte küsida “Kas ametiasutustes on tuntav onupojapoliitika?”

Ka küsitlustulemustes kasutatakse ebardlikku praktikat. Kui näiteks küsitakse “Kas teie arvates peaks valitsus tagasi astuma?”, siis tulemusi kajastatakse sageli nii “12 protsendi arvates ei peaks, 80 protsenti tahaks valitsuse tagasiastumist ja 8 protsendil polnud arvamust.” Kuigi küsimus on otsekohene, seatakse ette väiksem protsent, mis paneb alateadvuses algselt kerima, et selle soovijaid on vähe, ja kuigi tegelik ja kohe järgnev tulemus näitab enamuse rahuololematust, on psühholoogiline mõjutus juba toimunud.

Kas küsitlused ja küsitlejad ikka on kallutamata?

Uued Uudised