26.09.2024
Loodusvaadete asemel tuleb merre tööstusmaastik.
24. septembril osalesin ühe oma töökaaslase, kelle kinnistut antud teema otseselt puudutab, kutsel Häädemeeste seltsimajas toimunud Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste esialgsete trassikoridoride arutelul. Rahvaga oli kohtuma tulnud grupp erinevate alade spetsialiste, koosolekut kureeris projektijuht Anne Martin Regionaal-ja Põllumajandusminiteeriumist.
Visandatud olid esialgsed elektriühenduste asukohavariandid koos puhveralaga, mille piires elektriühenduse asukohta vajadusel lubati täpsustada lähtuvalt mõjude hindamise tulemustest ja kohalikelt saadud tagasiside põhjal. Elektriühenduse trassikoridori asukoha pealt lubati, et valitsus otsustab selle, arvestades kogukondadega tehtud koostöö ja mõjude hindamise tulemusi eeldatavasti 2026. aastal. Ettekanded olid selgelt visualiseeritud, põhjalikud, inimesed kuulasid rahulikult, esialgu jäi mulje, et aktsepteeriti kogu ettevõtmist.
Kuni anti sõna kohalikele. Püsti tõusis Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver ja kirjeldas, kuidas on tegelikult käinud projekti eestvedajatel kohalikult omavalitsuselt saadud sisenditega arvestamine, ta tõi välja, et praktiliselt mitte ühtegi KOV-I ettepanekut pole arvestatud. Samuti rääkis Külliki Kiiver, millist mõju meretuulepark 50-70 tuulikuga https://liivimeretuulepark.ee/projekti-info kohalikule eluolule avaldab ja milline on üldse olnud EV valitsuse poliitika maapiirkondade elanike suhtes. Tema sõnavõttu kroonis aplaus.
Siis avasid ka ülejäänud kohaletulnud oma suud. Kalurid, kellele oli eelnevalt selgeks tehtud, et tuulealadel pole võimalik kala püüda, kuna ankurdamine on merekaabli tõttu keelatud. Põllumehed, kes olid teada saanud, et maakaabli piirkonnas pole võimalik maad harida, sest keelatud on sügavamalt kui 0,3 m, mõnel juhul 0,45m sügavuselt kaevamine. Piirkonda kinnisvara soetanud, kes oma üllatuseks olid avastanud, et trassikoridorid on planeeritud läbi nende kinnistute, kuigi sealsamas kõrval asuvad elamuteta RMK alad. Sõnavõttude ja kõrgenenud hääletooni järgi võis julgelt öelda, saalis ei olnud MITTE ÜHTEGI tuulealaga nõustujat.
Küsimusele, kas nemad ise tahaksid selliselt moondatud keskkonnas elada, kinnitasid rahvaga kohtuma tulnud spetsialistid, et nad tuleksid kindlasti ekskursioonile, üks spetsialist teatas, ta oli kohale sõites tulnud mööda Tootsi-Sopi tuulepargist ja tahaks heameelega selliste tuulikute läheduses elada. Kirsiks tordile teatas vallavanem, et ta oli juhuslikult avastanud uue projekti, kus Enefit Green uurib võimalust sinnasamasse Liivi lahte lisada veel kuni 144 tuuleturbiini. Selle peale teatasid spetsialistid, et uurimine pole kellelegi keelatud, ja ärgu inimesed muretsegu, midagi pole veel kindel.
Üks spetsialist pidas vajalikult kohalikke noomida, et ta saab aru küll, et siin on maaelu ja kodud, aga tuleb vaadata ikka suuremat pilti, ja see hõlmab vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kliimaeesmärke. Ja et nad loodavad ikka inimeste mõistlikkusele, võimalikele läbirääkimistele. Et poleks vaja minna sundvõõrandamise teed, ega kohtuvaidluste teed.
Selline on Eesti Vabariik 2024.
17. 09. käis Riigikogus õiguskantsler Ülle Madise. Oma kõnes väitis ta, viidates põhiseadusele, et omandit ei tohi kasutada avalike huvide vastaselt ja ka omandit on võimalik piirata, kui see on õigel eesmärgil. Jääb üle vaid loota, et isikud, kes otsustavad, mis on õige eesmärk, arvestavad ka Eesti tavalise inimese õigustega.
Helle Laantee