27.09.2024
Lääne-Virumaa põllud ja heinamaad võivad peagi kaevandusteks muutuda. Pilt on illustratiivne.
Valetajate valitsus petab rahvast, valetab ja vassib ning salastab oma sigadused 75 aastaks – teisiti toimuvat kirjeldada ei saakski.
Käesoleva aasta 4. märtsil ilmus ERR-i ingliskeelses osas lugu “Estonia joins US’ Minerals Security Partnership initiative”, sama infot eesti keeles paraku ei leia. Ka see on üks valitsuse nõksudest, panna info kaugele nurga taha, et hiljem saaks öelda – info oli olemas, ise olete rumalad, et ei leia seda.
Laias laastus räägib lugu sellest, et Eesti on liitunud USA asutatud Minerals Security Partnership (MSP) algatusega, et “arendada oma võrgustikku ja tuua tulevikus Eestisse uusi tööstusharusid”.
Välisministeeriumi sõnul aitab liikmelisus kaasa rahvusvahelise koostöö paranemisele kriitilise tähtsusega tooraine tarnekindluse alal.
“Eestis asub Euroopa suurim haruldaste muldmetallide töötlemise tehas, mistõttu on MSP liikmeks olemine ja sektori arengusse panustamine Eesti jaoks väga oluline,” ütles Välisministeeriumi välismajanduse osakonna peadirektor Jüri Seilenthal.
Maailmas jätkuvad konfliktid ja vastasseisud näitavad, et Eesti peab vähendama oma sõltuvust teistest ja laiendama juurdepääsu kriitilistele toorainetele, lisas ta.
Lisaks asetab Eesti “väga väärtuslik kogemus” haruldaste muldmetallide töötlemisel Eesti tarneahelas “unikaalsele positsioonile”, ütles kliimaministeeriumi loodusvarade osakonna peadirektor Ene Jürjens. “Meile on kasulik olla partner kriitiliste toorainete ja rohetehnoloogiate vallas, kuna see võimaldab meil paremini infovahetust ja täiustunud investeerimisvõrgustikku ning tulevikus loodame Eestisse tuua uusi tööstusi.”
Partnerluse algatas USA, kelle toetus tagas Eesti liikmelisuse. Liikmed on ka Austraalia, Kanada, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Itaalia, Jaapan, Norra, Lõuna-Korea, Rootsi ja Ühendkuningriik. Euroopa Komisjon on MSP eraldi liige.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul on MSPga liitumine oluline majandus- ja julgeolekupoliitiliselt, kuna see võimaldab arengut ja investeeringuid.
Iseasi on see, kas investorid tahavad tulla kõrgete energiahindade ja tohutu maksukoormusega ning laguneva majandusega riiki. Kui nad tulevad, siis ilmselt ainult tooret ammutama. Ja see valitsus müüb neile Eesti maapõue tühjaks ning põlisrahval jääb üle vaid käituda nagu Niigeri ja Mali tuareegid tegid pärast seda, kui prantslased nende kodumaa uraanikaevandustega ära rikkusid – tõusta vastupanule.
Maailmas pole ainsatki paika, kus fosforiidikaevandamine poleks looduskatastroofiga lõppenud ning eriti halvasti läks Nauru ja Banaba saartel.
Uued Uudised