30.09.2024
Eesti võimurežiim laseb oma riigi majanduse põhja. Pilt on illustratiivne.
Eesti riigi otsused tõsta makse on äratanud laialdast arutelu nii kodu- kui välismaiste majandusteadlaste seas ning näiteks Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas leiab, et sellises nõrgas majandustsüklis pole maksude tõstmine mõistlik ning see lööb veelgi rohkem tarbijaid, kelle kindlustunne on isegi eelmisest finantskriisi ajast madalam.
“Kasumimaks ettevõtetele võib anda olulise löögi riigi konkurentsivõimele tuua sisse välismaiseid investeeringuid,” märkis Izgorodinas. “Maksude tõstmine ei ole praeguses nõrgas majandustsüklis parim lahendus. Eesti majandus on praegu Balti riikide seas kõige nõrgem ja maksutõusud võivad olukorda veelgi halvendada.”
Eesti avaliku sektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim, moodustades vaid 19,6 protsenti SKP-st. Võrdluseks, euroala keskmine on 89 protsenti, Saksamaal 64 protsenti ja Prantsusmaal 111 protsenti.
Izgorodinase hinnangul annab Eesti madal võlakoormus riigile võimaluse rahastada kaitsekulutusi pigem laenu võtmise kui maksude tõstmise kaudu. “Suuri kulutusi võiks jagada sellega mitme aasta peale laiali. Seega võiks Eesti kaaluda turult raha kaasamist, et kaitsekulutuste vajadust katta, selle asemel, et tarbijaid ja ettevõtteid maksutõusudega koormata,” märkis Izgorodinas.
Tema sõnul on aga tõsiasi see, et kõik riigid konkureerivad investeeringute pärast ja maksusüsteem on selles võitluses võtmetähtsusega. Kuigi madalamad maksud tegid Eesti varem atraktiivsemaks, võivad planeeritud maksutõusud ja kasumimaksu kehtestamine kahjustada Eesti konkurentsivõimet. “Seega just nüüd, kus intressimäärad langevad, oleks oluline hoida maksusüsteem ettevõtetele soodne, selge ja etteennustatav, et meelitada kohalikku ja välismaist kapitali,” leiab Izgorodinas.
Citadele panga ökonomist näeb olulisi ohukohti ka käibemaksu tõstmisel, kuna Eesti tarbijate kindlustunne on praegu madalam kui ülemaailmse finantskriisi ajal. Lisaks takistab suurenev maksukoormus tarbimise taastumist. “Käibemaksu tõstmine võib veelgi enam pärssida majanduse elavnemist, vähendades tarbijate kulutusi. Näiteks Leedus, kus tarbijate kindlustunne on Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja majandus kasvamas, otsustati käibemaksu kindlasti mitte tõsta just seepärast, et see võib majapidamisi finantsiliselt koormata ja majandust nõrgendada,” ütles Izgorodinas.
Izgorodinas märgib, et kuigi Eesti kavandatavad maksutõusud võivad aidata lühiajalises perspektiivis eelarveprobleeme lahendada, on nende ajastus ja mõju majandusele küsitav. “Eesti majanduse nõrkus ja tarbijate madal kindlustunne viitavad vajadusele toetada majanduskasvu, mitte seda maksutõusudega pärssida,” lisas Izgorodinas. (BNS)