Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni noorliige Hanah Lahe, kes peab end roheaktivistiks ja feministiks, andis Eesti Ekspressile pika intervjuu, kus ta tunnistas praegu nii populaarseid vaimseid probleeme.
Eks see on avaldunud ka tema rohehulluses, näiteks on ta riigikogu esisele parkimisplatsile vedinud lillepotte ja päikesetoolid; Eesti lipu asemel on ta aga oma kabinetiaknale Toompeal pannud vikerkaarelipu. Suur osa intervjuust on pühendatud EKRE-le.
„Mitu korda EKRE liikmed seda vikerkaarelippu su kabineti aknalaual pildistanud on?“ küsib ajakirjanik.
Hanah Lahe: „Ikka mõned korrad on. Enne abieluvõrdsuse hääletamist käisin pride’il, sain selle lipukese sealt, panin aknalauale. See on tore sümbol, ma ei mõelnud kedagi häirida sellega. EKRE liikmed on mult küsinud, et kas see varsti lehvib ka Pika Hermanni tornis.“
Ajakirjanik: „Kas sul on ka Eesti lipp aknalaual?“
Lahe: „On olnud, aga praegu on seal Euroopa Liidu ja vikerkaarelipp. Mul on ka lilla lillepott – äkki see häirib ka kedagi?“
Ajakirjanik parklasse rajatud „pargikese“ kohta: „EKREst vist öeldi, et korista see haud siit ära?“
Lahe: „Seda ütles mulle Evelin Poolamets väga kurjalt. Nad tegid oma propagandaportaali ka sellest ühe uudise, mis oli iseenesest päris vaimukas, naersin seda lugedes.“
Ajakirjanik: „Aga kas sa tunned päriselt süüd ka sellepärast, et lennukiga lendad?“
Lahe: „Jah, tunnen. Aga meil on rohkem kasu sajast inimesest, kes teevad kliima heaks midagigi, kui ühest inimesest, kes teeb kõike perfektselt. Postitasin magistri lõpupildi tekstiga, et mu kleit ja kingad olid teise ringi poest, ja keegi kommenteeris, et see küünelakk on ju keemiline. Selle süütundega on lihtne üle piiri minna.
Paljud Eesti inimesed peavad kliimakriisi mingiks abstraktseks probleemiks ja tunnevad kuumast suvest rõõmu. Kas üldse saab midagi teha, et keskmine eestlane mõistaks, et kliimakriis hakkab meid, meie lapsi puudutama?
Ma ei tea, kas sellest oleks kasu, kui kogu Eesti käiks ringi ja mõtleks, et olukord on nii halb. See muutus on ikkagi poliitikute juhtida. Eks sellele teeb karuteene EKRE, kes väidab mitte millegi alusel, et asjad lähevad paremaks. See on üsna pahatahtlik. Oma osa on ka meedial. ERR kirjutas uudise, et meil on jälle väga kuum september, aga ei sõnagi kliimamuutustest.“
Ajakirjanik: „Mis on perepoliitika puhul praegu valesti?“
Lahe: „Sündimuse pärast muretsevad poliitikud võiksid rääkida sellest, kuidas nad pakuvad paremat keskkonda, kuhu lapsi tuua. Tunnen tõesti paljusid, kes on otsustanud mitte lapsi saada, sest maailm on ebakindel – sõda, kliimakriis. Mõned ütlevad, et neil on enda eluga piisavalt tegemist, lisavastutuse võtmine tundub ebaloogiline.
Aga on ka neid, nii üksikuid kui ka paare, kes ütlevad, et nad lihtsalt ei soovi lapsi, ilma ühegi põhjuseta. Minu arust see on normaalne, ma ei annaks sellele hinnangut.“
Ajakirjanik: „Mis juhtus 2022. aasta jõulude ajal?“
Lahe: „Ma olin ületöötanud ja pinges, keha ütles stressi tõttu üles. Sattusin EMOsse, sest arvasin, et saan infarkti. Hiljem tuli perearsti ankeedist välja, et mul on hoopis ärevushäire ja depressioon.“
*
Kommenteerib Riigikogu liige Anti Poolamets: „Mida külvad, seda lõikad. Kui teisi inimesi iga nädal kliimakuumenemise maailmalõpuga hirmutada, võib ise depressiooni kukkuda ja iga kuu psühholoogi juures abi küsida. Nukker, aga just sellises suunas surutakse meie noori – kodumaatu, rahvusetu, sootu, vaimses paanikas, samas alati rünnakuvalmis.
Tehti ka selgeks, et kliimakriisi tõttu ei tasugi lapsi saada. Selline siis ongi moodsa Reformierakonna “liberaali” kuvand…
Kolmandik intervjuust kulus EKRE-le ning anti vihjeid, et EKRE inimesi ei tohiks mitte kusagile tööle võtta. Seega vaatamata pingutustele end putukate ja põõsaste kaitsjana esitleda, ilmub moodsa liberaali maski alt töökas ärakeelaja ja kinnipanija.“