05.10.2024
Eestlased toetavad euroliidu puhul pigem majanduskoostööd kui Brüsseli föderaliseerimispüüdu.
Kui vaadata viimaseid Eurobaromeetri andmeid, siis näib pilt ilusana, aga kui seda lahata, siis on pilt pigem nukker.
BNS vahendab: „Europarlament avaldas laupäeval esimese valimisjärgse Eurobaromeetri uuringu, millest selgub, et üle kahe kolmandiku eestimaalastest näeb euroliidu tulevikku positiivses valguses. Eesti vastajaist olid 68 protsenti euroliidu tuleviku suhtes optimistlikud ja tervelt 81 protsenti leidis, et Eesti on euroliitu kuulumisest kasu saanud.“
Eestis on küll 68% vastanutest euroliidu tuleviku osas optimistlikud, aga sisuliselt kolmandik ei ole – ja see pole väike arv. 81% leiab, et Eesti on euroliidust kasu saanud – ja päris kindlasti mõeldakse selle all eurotoetusi. Paraku on suure osaga neist rahadest ehitatud näiteks kergliiklusteid rahvast tühjaks jooksvatesse maapiirkondadesse. Ehk Potjomkini külasid.
„Vastanuist 39 protsenti tõi välja, et euroliit aitab tagada rahu ja julgeolekut, 37 protsendi hinnangul pakub liit uusi töövõimalusi ning 30 protsendi meelest aitab kaasa majanduskasvule ja elujärje paranemisele.“
Keerame need arvud teistpidi: 61% vastanutest ei usu, et euroliit aitab tagada rahu ja julgeolekut; 63% arvates ei paku liit uusi töövõimalusi ja 70% meelest ei aita ta kaasa majanduskasvule ja elujärje paranemisele.
„Vaatamata majanduslikele probleemidele püsib toetus euroliidule liikmesriikides endiselt kõrge. 65 protsenti vastanuist on EL-i tuleviku suhtes optimistlikud ning peavad liidu kuvandit positiivseks.“
Ja 35% on selles osas pessimistlikud.
„Küll aga teevad eurooplastele muret elukallidus ja majanduslik toimetulek. Juunis toimunud eurovalimistel motiveerisid just hinnatõus ja elukallidus hääletama 42 protsenti valijaist ning majanduslik olukord 41 protsenti. Lisaks tõdes kolmandik valimas käinutest, et neid kannustas hääletama pingeline rahvusvaheline olukord ning vajadus kaitsta demokraatiat ja õigusriiki. Valimistel mitte osalenud kodanikest 46 peab Euroopa peamiseks probleemiks elukallidust ning 36 protsenti majanduslikku olukorda.“
Kuna konservatiivid olid neil valimistel edukad ning liberaalid ja rohelised põrusid, siis võib eeldada, et need, keda kannustas valima vajadus kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, valisid konservatiive.
„Poolte Eesti valijate jaoks olid tänavuste Euroopa valimiste sõlmküsimused rahvusvaheline olukord ja majanduslik toimetulek. 45 protsenti hääletanutest muretses EL-i kaitse ja julgeoleku pärast. Valimistel mitte osalenuist 44 protsenti nimetas Euroopa peamiseks probleemiks elukallidust, 38 protsenti pidas selleks aga majanduslikku olukorda.“
Nagu näha, hoiab inimesi euroliidu küljes pigem majanduslik ja julgeolekuline taust, mitte aga föderaliseerimispüüe või „liberaalsed väärtused“. Üleüldse tasub toetust euroliidule vaadata osana toetusest konservatiividele – inimesed loodavad, et euroliidust saab asja, kui naastakse juurte juurde ehk taastatakse majandusliit, mitte ei looda föderatsiooni.
“Usaldus Euroopa Parlamendi vastu püsib kõrge. Kümnenda ametiaja alguses on 42 protsendil kodanikest Euroopa Parlamendist positiivne kuvand – see on ühtlasi kõigi aegade tippmark.”
Ja 58% inimestest ei usalda Euroopa Parlamenti. Kõiki selliseid uuringuid ei maksa kunagi võtta toetusena liberaalsele Euroopale, vaid inimeste soovina olla Euroopas ühised, sealhulgas sageli just rahvusriikide ja konservatiivsuse alusel.
Eurovalimistejärgse Eurobaromeetri uuringu viis läbi Verian ehk endine Kantar 13. juunist kuni 8. juulini kõigis 27 liikmesriigis. Uuring toimus silmast silma intervjuudena, lisaks kasutati Maltal, Soomes, Taanis ja Tšehhis videointervjuusid. Kokku küsitleti 26 349 inimest. EL-i tulemusi kaaluti iga riigi rahvaarvu järgi. Lisaks kaaluti valimisjärgses uuringus kõikide Euroopa Parlamendi valimistega seotud küsimuste tulemusi vastavalt liikmesriigi tegelikule valimisaktiivsusele.
Kogu küsitlus on kokku seatud küsimustest, mis annavad võimaluse tulemusi positiivsetena võtta. Nii küsitakse selles, mida positiivset näevad inimesed EL-is ja mis on vajaka, kuid ei puudutata negatiivseid arenguid, sealhulgas massimigratsiooni, föderaliseerimist ja “uusväärtusi” ehk asju, mis paljudele Brüsseli poliitikas üldse ei meelde.
Uued Uudised