07.10.2024
Tulevikustsenaarium – nn kliimapagulased eestlastejärgses Eestis.
“Kellele ometi on vaja pealtnäha kaitstud, aga rahvast kiiresti tühjenevat riiki? Eestlastele? Arvan, et mitte!” küsib “Objektiivis” Eesti II Elujõu kongressi perekonna-teemalise paneeli moderaator Mati Väärtnõu. Vastus on selge, inimtühja Eestit on vaja meie rahva vaenlastele, inimkonna vaenlastele ja meie maavarasid endale ihaldavatele kriminaalide jõugule.
Hr Väärtnõu esitab valusaid ja põhimõttelisi küsimusi ja ümberlükkamatuid väiteid iibekatastroofi teemal: “Eesti riigi tulevik ja julgeolek sõltuvad otseselt sündide arvu kasvust, mitte sõjalistest investeeringutest ega suurtest infrastruktuuriprojektidest, nagu Rail Baltic, ehk laste sündimine on Eesti kestmise ja tuleviku peamine julgeoleku tagatis, mitte militaarsed kulutused või muud majanduslikud ja geopoliitilised projektid.”
Eestlaste sündimus aga on jäänud kaugele minevikku, nagu artiklis tabavalt märgitakse:
“Muud moodi ei ole võimalik tõlgendada tegevusi, kus miljardeid eurosid suunatakse sõjatehnika soetamiseks, sealhulgas ka peretoetuste arvelt. Lõpuks teame ju minevikust, et isegi okupatsiooni suutis Eesti rahvas positiivse iibega üle elada, kuid 30 aastat iseseisvust on viinud laste juurdekasvu 20 000 pealt alla 10 000.”
Virelemine euroliidus, ilmasõja ohus, laborihiirtena oma tervisega eksperimentaalsete ravimite katsetes riskides ja degenereeruva majanduse surutise all ägades on globalistide valitsetud provintsis meie rahvale mõjunud palju halvemini kui kommunistide hirmuvalitsus ja terror. Me oleme hetkel täiesti lootusetus seisukorras, eriti seetõttu, et väljasuremise probleemi näevad ainult vähesed.
Hr Väärtnõu ja teised Eesti II Elujõu kongressi vedajad teevad head tööd, samal ajal kui poolemeelsete režiim keskendub nn kliimapagulastele piire avama ja kõikvõimalike pakistanlaste nn elusid päästma. Põhiseaduse järgi on riigi ülesanne päästa eesti rahvus, et ta võiks kesta aegade lõpuni.
Maailma päästmine on maailma enda asi. Kui pakistanlastel on probleem, siis tuleb neil see probleem endil lahendada, nii lihtne see ongi. Ei ole kuulnud sellest, kuidas Pakistani humanistid päästavad väljasurevat eesti rahvast, ei ole kuulnud annetustest meie paljulastelistele peredele ega muust sarnasest. Vastastikune koostöö oleks veel mõeldav, aga ühepoolne ennasthävitav abi on absurd kuubis. Silmapilk lõpetada.
Hr Väärtnõu taolised hüüdjad hääled kõrbes on alati kosutavad lugeda, pealegi kvaliteetkonservatiivid EKREst pingutavad väljasuremise reaalse ohu teadvustamise nimel kenasti.
Sven Sildnik