Soovitud 15 miljoni asemel sai Tallinn kõnniteedelt lume koristamiseks kaks miljonit eurot ning seetõttu hakkab linn ise lund koristama ainult Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosast, mis tähendab, et pealinna praeguse võimukoalitsiooni valimislubadus lubaduseks jääbki.
Alles äsja umbusaldusest napilt pääsenud Tallinna keskkonna ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, et tal on „siiralt väga kahju, et mina olen seda ootust inimestes sedavõrd kõrgeks ajanud”.
Veel aprillis ütles Pere ERR-ile, et tuleval talvel võtab Tallinn kõnniteedelt lume koristamise enda kanda. See punkt on kirjas ka Tallinna koalitsioonileppes.
“Ma nii palju võin öelda, et kõikidelt [kõnniteedelt] me seda ei jõua teha, ei ole ka soovinud teha,” lisas ta.
Selle kohta on EKRE saadik Tallinna volikogus Urmas Reitelmann öelnud, et kui reformierakondlasel suu liigub, siis ta valetab…
“Miks piiratud mahus ja miks mitte igalt poolt? Sellepärast et raha ei tule seinast.
Raha tuleb ettevõtlusest ja ekspordist, linn saab sellest maksutulu, meie eelarvelised vahendid on piiratud. Me panime 2,1 miljonit eurot, me tegime
munitsipaallumekoristusmasinavärki tugevamaks, sellepärast et me ei oleks jõudnud teha neid hankeid,” vuristas ta ERR-i saates.
„Raha ei tule seinast“ kuulus seni mäletatavasti endise peaministri Kaja Kallase repertuaari.
Pere tõi saates välja veel ühe asjaolu, mis algsele suurele plaanile vee peale tõmbas.
“Me ei tea praegu kui hästi meil linnas lund koristatakse, kui hästi neid lepinguid täidetakse,” ütles ta.
Pere sõnul on linnaosadele tehtud siseauditid tõstatanud teatud küsitavusi. “Kui näiteks on lume väljavedu, tuleb reka, paneb lume peale ja viib koorma ära ja saab selle eest väga hästi tasustatud, siis kui palju lund ühe koorma peale mahub? Neid tõlgendamisi on olnud väga loomingulisi. Nüüd meil ka praegu käib siseaudit nende lepingute täitmise osas, kui hästi linn ikkagi lund koristab. Käimas kriminaalmenetlus kahe ettevõttega seoses. Linn andis raha. Üks ettevõte selle linna rahaga väidetavalt maksis teisele miljon eurot pistist. See on vargus päise päeva ajal. Kui raha on sedavõrd palju üle, et on miljon võimalik anda ja see on veel linna raha.“
Saite aru?
Kui ei, siis lugege edasi: “Nii et me ei tea, kui hästi linn ise järelevalvet teeb, kui hästi meil seda lund koristatakse. Ja siis on veel korruptsioonikahtlusi olemas ka. Panna nüüd sinna 10 või 20 miljonit eurot juurde, see ei ole vastutustundlik, enne, kui me teame, et see süsteem, mis meil on, ikkagi toimib.“
“Et kui inimene Nõmmel lükkab tee lahti, et autoga välja saaks, et siis ei tuleks päeva sahk ja ei lükkaks seda kinni. Me proovime neid asju lahendada. Aga me oleme võtnud kasutusele GPS-andurid nendele lumeveo autodele. Me maksame lumeveo arveid nüüd kaamerapildi alusel. Need lume ladustamise platsid, mis meil on – seal on kaamera, meil on GPS, et oleks selge, et ikkagi oli koormatäis lund. Ja me jälgime kullipilguga, et oleks õiged mehed ja naised õigel ajal õiges kohas, et oleksid olemasolevad lepingu tingimused ka täidetud,” ütles Pere.
Usu või ära usu.
Pere rääkis veel, et lumekoristust oleks aidanud efektiivsemaks teha ka selle tsentraliseerimisega ühte majja, ent sellele oli linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) vastu.
“Mina isiklikult oleks tahtnud, aga Ossinovski tõttu ei saanud, lumekoristuse jaoks tsentraliseerida kõik need 10 pluss lumekoristuslepingut, mis linnal on, KEKO alla, sellepärast et siin me saaksime juhtida seda paremini,” ütles ta.
ERR küsis Perelt, kas sel talvel koristatakse ka rattateedelt lund rohkem. “Lumekoristus rattateedelt toimub vastavalt seisunditaseme määrusele, vastavalt nõuetele, mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Ka rattateed oleme me sinna lumekaardile kandnud. Aga kõnniteed on need, mis on meil fookuses,” sõnas Pere.