Eestlased on kurvad ja vihased, sest eesti keelt riigikeelena ei austa ei riik ega võõrad

Viimasel ajal on sotsiaalmeedias palju vihaseid reageeringuid selle peale, et Eestis ei saa enam riigikeelega hakkama, liberite juhitav riik ei hooli eesti keele põhiseaduslikust positsioonist ja kõige rohkem surutakse nurka just eestlasi, seda nende endi ajaloolisel kodumaal.

Uutele Uudistele kirjutanud kauaaegne doonor Jaanus N. on otsustanud, et ta loobub vere loovutamisest ega vasta enam üleskutsetele, sest ka seal diskrimineeritakse eestlasi keeleliselt.

“Käisin täna verd loovutamas ja sain üllatava kogemuse osaliseks! Kliinikumi vere loovutamise eelneval tegevusel arvutis tuli tuvastada end ning vastata tavaliseks saanud küsimustele nagu igal korral! Seekord aga oli tarkvara uuendatud ning kuvarilt vaatas mulle esmalt otsa lisaks eesti keelele ka valik võõrkeeli!? Kus riigis me küll elame, kui Eestis on olemas üks ning ainus riigikeel – eesti keel!? Aga kliinikumil valikutes lisaks riigikeelele vene ja ka inglise keel!?” kirjutab ta.

Asi pole sedavõrd keelte suuremas valikus, kuivõrd ilmselges rahvusvahelistumises, millega eesti keel surutakse riigikeelena tahaplaanile ning kuhu eestlane ka ei vaataks, üha vähem näeb ta oma keeleruumi.

Võib-olla ongi kliinikumidel vaja ka siinsetelt välismaalastelt verd koguda, aga ilmselgelt sülitatakse kaudselt sellega põlisrahvale näkku, kes tunnetavad enda üha suuremat tõrjutust ja loobuvad lõpuks ka vereloovutamisest. Aga välismaalased tulevad Eestisse maadest, kus tervishoid on märksa vähem arenenud ja haigused see-eest paremini levinud – ka Ukraina põgenikud tõid Eestisse rea haigusi, mis tundusid meil unustatud olevat.

Jaanust vihastab ka see, et tema pöördumise peale kliinik mingit vastust ei andnud, piirdudes vaid traditsiooniliste arvuti antavate standardvastustega.

“Nagu võiks järeldada minu kirjale mitte vastamisest, siis kliinikumi juhatusel ja muudel kõrgetel tegelastel pole huvi ega tahtmist järgida Eestis kehtivaid seadusi – keeleseadust! Ja sellest omakorda järeldades, et kliinikumil ei ole vajadust ega ka huvi ka eestlaste poolt loovutatud verest inimelude päästmisel!

Aga milleks siis kliinikumile ka maksumaksja rahastust vaja oleks? Saate ehk hakkama nende võõramaalaste poolt rahastatuna, kes küll on vähemvõimekad riigikeelt omandama ja veelgi vähemvõimekad kohalike maksude maksmisel?

Kas peaks ehk kutsuma eestlasi üles loobuma vere loovutamisest kliinikumi heaks senikaua, kuni riigieelarveline asutus ka seadusekuulekaks muutuks?” kirjutab ta.

Jaanus juhib tähelepanu ka sellele, kuidas loobuti keelust võtta homoseksualistidelt verd. Tõenäoliselt polnud sugugi tegu rahvusvahelise homofoobiaga, vaid sellel nõudel oli meditsiiniline põhjendus. Nüüd kaotati see keeld ja seda kohe kindlasti homofiilsel põhjusel. Samas aga on ka peavoolumeedia näiteks ahvirõugete ehk uuema nimega m-rõugete puhul kirjutanud homodest kui haigestujate riskigrupist.

Mis aga puutub eesti keele riiklikul tasemel tõrjumisse, siis kui riik eestluse kaitseks midagi ette ei võta, järgneb ühe protestiaktsioonina just boikott neile asutustele, kes riigikeelt millekski ei pea. Kui see hakkab puudutama ka vereandmist, on kuri karjas, ja seda mitte keeldujate, vaid põhiseadust eirava riigi tõttu.

Uued Uudised