Mis vahe on endisel Lääne- ja Ida-Saksamaal? Viimases on kõvasti vähem mošeesid

Kuigi Saksamaa taasühendati juba 1989. aastal, on vahe kahel osal, endiste Saksa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatlikul Vabariigi aladel, endiselt olemas. Nagu pildil võib näha, on lääneosa islamiusu mošeesid täis pikitud, idaosas on neid hõredalt. Läänesaksa islamiseerimine algas 1970. aastatel Türgi võõrtööjõu sisseveoga ja kulmineerus viimase ajani kestnud poliitikaga “Wir haben Platz”, mis toob sisse peamiselt islamiusulisi ja aafriklastest migrante.

Kahe Saksamaa jätkuvast olemasolust kirjutas väga tabavalt üks selles riigis elav Vene ajakirjanik siis, kui Donbassi separatistide alade kohal tulistati alla Malaisia reisilennuk ja Venemaa teatas, et neil pole asjaga mingit pistmist. Läänesakslased ehk vessid uskusid Putinit, sest nende arvates ei saa suurriigi president lihtsalt kuidagi valetada. Sotsialismi tingimustes kasvanud ossid teadsid hästi, et Venemaal saab küll.

Väidetavalt on endiselt säilinud teatud majanduslik ebavõrdsus kahe Saksamaa vahel, kuid oluliselt erinev on inimeste mõttelaad. Läänesakslased on täiesti multikultimõtlemisega, nad on migrantide tervitajad, rahvusluse häbenejad ja “liberaalsete väärtuste” toetajad.

Idasakslased teavad paremini, mida kõik need marksistlikud ideed tähendavad ega usu neid. Muide, ka Saksa DV vedas sisse vietnamlastest võõrtööjõudu. Tänapäeval on idasakslased, keda heaoluühiskond pole uinutanud, märgatavalt “paremäärmuslikumad” kui läänepoole rahvas ning seal on suur mõju ka immigratsioonivastasel erakonnal Alternative für Deutschland (AfD).

Samas on Ida-Saksamaa ka vasakpoolsete kants, mistõttu on seal ühiskondlikud vastuolud kõige suuremad. Saksa DV oli suur Palestiina toetaja ja see kajastub ka idasakslaste toetuses viimastele. Sotsialistlik Saksamaa võttis pärast Pinocheti riigipööret vastu ka ohtralt Tšiili põgenikke, mistõttu tšiillased suhtuvad sakslastesse hästi. Kuna aga Saksamaa on Karl Marxi sünnimaa, on see mees seal sama populaarne nagu Stalin Gruusias ning ka vasakpoolsus on suure mõjuga. Mõlemad Saksa pooled aga on pandud edukalt häbenema Hitleri aegu – ühed lääne liberaalide, teised ida sotsialismi poolt.

Saksamaal on endiselt palju skandaale seoses sotsialismiaegse salapolitsei Stasiga, kes oli KGB noorem edukas vend ning sõi ennast sisse kogu ühiskonda – käivad jutud, et isegi Angela Merkel oli sellega seotud. Kui võtta arvesse tema laastav poliitika, mil 2015. aasta rändelainega lasti aastaga sisse miljon Süüria ja muud põgenikku, võis Merkel küll tegutseda stasilike kavade kohaselt.

Mitte ainult Saksamaa ei olnud lõhestatud, vaid ka pealinn Berliin oli katki: läänelik Lääne-Berliin ja sotsialistlik Ida-Berliin olid eraldatud 1961. aastal rajatud müüriga. Väidetavalt on kahe linnaosa erinevust märgata hästi kosmosest: tänavavalgustus endises Ida-Berliinis heidab kergelt oranžikat valgust, samas kui läänes on tuled pigem külmemat kollakat tooni.

Ja viimaks hea uudis Saksamaalt: “Esimene Saksamaa linn keelas triibulipu” ehk “Neubrandenburgi (Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa) linnavolikogu otsustas, et edaspidi ei tohi raudteejaama hoone ette vikerkaarelippu enam heisata. Lippu on varem mitmel korral varastatud ja välja vahetatud. Otsus sündis kogu AfD parlamendirühma ja kohalike kodanikerühmade häältega. Vasakroheline linnapea Silvio Witt teatas seejärel oma tagasiastumisest.”

Uued Uudised