14.10.2024
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas täna õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on muuta õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile seadusega ette nähtud esinduskulude väljamaksmise põhimõtteid.
Õiguskantsleri seaduse muudatuse sisu on järgmine: õiguskantslerile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks, esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide aluse, esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu Korruptsioonivastane erikomisjon. Prokuratuuriseaduse paragrahvi § 223 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi peaprokurörile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. Esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel. Esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu Korruptsioonivastane erikomisjon.“
Õiguskantsler ja riigi peaprokurör on kõrgema riigivõimu esindajad, kelle ülesanne on kaitsta põhiseaduslikku korda ning seaduslikkust. Nende ametite moraalne ja juriidiline autoriteet põhineb usaldusel. Selleks, et kasvatada avalikku usaldust, on oluline, et nende kulutused oleksid läbipaistvad ja põhjendatud. See aitab vältida kahtlusi ametiseisundi võimalikus kuritarvitamises ja tagada, et maksumaksja raha kasutatakse õiglaselt.
Täpne ja läbipaistev kuluhüvitiste süsteem aitab ühtlasi ennetada korruptsiooni ja võimu kuritarvitamist. Kui esinduskulude kasutamine on reguleeritud ja avalikkusele kergesti jälgitav, on raskem varjata või õigustada põhjendamatuid kulutusi. Selline läbipaistvus aitab kaasa korruptsioonivaba ja ausa riigihalduse edendamisele.
Õiguskantsleri ja peaprokuröri kulutused on osa avalikust infost, mille kohta ühiskond ootab aruandlust. Läbipaistvuse suurendamine aitab rõhutada avaliku sektori juhtide eeskuju, näidates, et ka kõrgeimal tasandil on vajalik arvestada kulutuste ratsionaalsuse ja põhjendatusega.
Maksumaksjad on ühiskonna peamine rahastaja, ning neil on õigus teada, kuidas ja milleks nende maksuraha kasutatakse. Kui õiguskantsleri ja peaprokuröri kulud on läbipaistvad ja täpselt reguleeritud, tagab see, et avalikud vahendid kulutatakse kooskõlas avalike huvidega.
Läbipaistvus ja täpne regulatsioon on osa ka heast valitsemistavast. Demokraatlikus ühiskonnas on kõik riigiametnikud, sealhulgas õiguskantsler ja peaprokurör, aruandekohustuslikud kodanike ees. Selge aruandlus ja regulatsioonid aitavad tõhustada nende ametikohtade tegevuse kontrolli ja tagada, et ametijuhid peavad kinni avalikust huvist.