15.10.2024
Sven Sildnik
Kultuurikärped on head asjad, kultuurikärped on õiglased asjad. Kultuurikärped on möödapääsmatult vajalikud asjad. Võin selgitada: “Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16 protsenti kogu plaanitavast kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on vaid 1,77 protsenti.” Aritmeetikud võivad kinnitada, et kultuuri kärbitakse 12 korda rohkem kui sellele väärastunud valdkonnale mingi arusaamatuse tõttu osaks langeb.
See on õiglane ja hea otsus. Laser tagumikus ringi kakerdamise eest pole vaja midagi maksta, kärpimisruumi on veel küllalt. Massiimmigratsiooni mahitamise, sõja õhutamise, rahvusriigi õõnestamise ja perverssuste harrastamise eest pole vaja üldse midagi maksta. Pole kultuur, pole kaugeltki eesti kultuur, seega puutub suhe maksumaksja ja tema rahaga. Palgalt maha võtta. Unustada.
Kas Tammsaare või Viiralt koppisid endale valikus kohas tõrviku, taskulambi või prožektori vikerauku? Ei. Miks küll? Sest nad olid kultuursed inimesed ja tegelesid kultuuriga. Nad lõid teoseid, millest on saanud klassika. Nemad lõid meie identiteedi ja väärikuse aluse. Aga mida teed sina, hale kultuurikloun täna? Häbistad ennast, oma valdkonda ja kärpeid.
Kui vastik võib olla midagi sellist kärpida? Jälk. Pärast pese rohelise seebiga käsi ja löö kraanikauss kildudeks. Kes keegi tõesti julgeb väita et mõni pärnits, tralla või taukar loob midagi väärtuslikku? Midagi kultuuri mõõdupuule vastavat? Ei, ei saa ju trallasid võrrelda köleritega ja pärnitsaid underitega. See oleks väga solvav nii underite kui kölerite suhtes. Seda ei tohigi teha. Keelatud.
Armetud onkiloonid, selliseid tuleb süstida, veel rohkem süstida, eluohtlikuks meditsiiniliseks eksperimendiks on kultuurmarksistid täiesti kõlbulik materjal. Pealegi ei taha nad selle teenuse eest, milles nad on head ja millega nad osutavad inimkonnale reaalse teene, ei raha ega tunnustust – olla vabatahtlik laborirott, mõistagi tasuta, on hiiglaslik panus sõjateaduse arengusse. Tunnustan. Võõra raha eest kõrgeid kunste rüvetada, selle eest rulliks meeleldi kõrvu, seaduse raames mõistagi.
Et mitte jääda üldsõnaliseks, toon värske ja võika näite rahva raha eest ülalpeetavast anaalmarksistide väljaandest Müürileht. Tõesti eemaletõukav ja kultuurikauge väljaanne. Pime nagu öö, lilla nagu hemorroidid. Lesbilauristine ja transkenderkingiseppasid punnis täis nagu 1936. aasta Gulag.
Kes meid siis seekord oma revolutsioonilise pininaga tüütab? Riigiõiguse tudeng, marksistliku lugemisringi aktivist, kinnismõtteline ja fanaatiline marksist, nimi pole oluline: “Oluline on mõista, et marksistlikust perspektiivist ei ole majanduslik ebavõrdsus, kliimakriis ega vara akumuleerumine probleemid, mida on võimalik kapitalistlikus süsteemis lahendada. Need jäävad alati kehtima, ükskõik kui palju sotsiaaldemokraatlikke „ümberjagamismeetodeid” nende vastu ka ei kasutataks, sest Marxi väitel kuulub kõige olulisem – tootmisvahendid – endiselt tillukesele vähemusele.”
Lollus. Mina olen eelmise okupatsiooni ajal kogu seda jama õppinud alates teaduslikust ateismist ja lõpetades dialektilise materialismini. Kusjuures mitte ainult ühes ülikoolis, olen läbinud lõputult poarte ajaloo eksameid ja filosoofia seminare ning võin marksistlikult harimatutele studioosustele kinnitada, see on vedel ideoloogiline väljaheide.
Mitte kuskil ja mitte kellelgi pole õnnestunud marksismi edukalt rakendada, vaata Põhja-Korea edulugu kust otsast tahad, luupainaja. Midagi paremat ei vaata vastu ka kalifaadiks kujunevast Skandinaaviast. Jälkrõvedus. Mul isiklikult ükskõik, mina olen ühe kommunismi kokkukukkumise üle elanud, elan üle ka järgmised, aga noored rikuvad oma elu ära. Ilmselt ka tervise, selletagi ei jõua antidepressante ette anda.
Loen noormüürlaste lehte ja imestan, kuskilt ei tule välja, et marksism on satanismi poliitiline tiib. Lapsed, lapsed, marksism ei ole see, kui sa paned tsegevara pilotka pähe, revolutsioon ei käi niimoodi. Revolutsionäärid tapavad inimesi, kui tapmine on küllalt edukas, siis nad tulevad võimule, kõik kukub lollusest kokku ja ainus võimalus edasi laamendada on repressioone ja tapatalguid karmistada, vinti peale keerata. Massimõrv on loogiline marksistlik areng, mitte jälle juhtus kogemata paha asi.
Saatanaonu aga vajab inimohvreid, on selline vana ja ebameeldiv usukomme. Nii ajavadki satanistid marksismirida, sest see viib vääramatult verevalamiseni, massiliste inimohvriteni. Võigastel surmasektidel on omad seadused. Siin pole midagi, mille üle arutada, millega vaielda või mida kultuuriraha eest propageerida. Samasugused lojused tapsid mu vanaisa ära, näib, et said väga hästi ilma kultuurirahata hakkama.
Kes tahab pidada diskussiooni marksismi küsimuses, rääkigu minu vanaisa või tädiga, nimekirja võib vajadusel pikendada küll ja veel. Pole vähimatki põhjust arvata, et tänased kultuuriinimesed ei lähe esimesel võimalusel hävituspataljoni või julgeoleku teenistusse, et inimesi tappa. Mina küll ei julge lubada, et tänased kunstnikud ja kirjanikud ei lähe Johani, Lahe, Raua, Sõgeli Alle, Rummo, Hiire või Kruusi teed.
Pigem jah, kui ei, igasugune kunstniku väärikus on kadunud, moraalne relativism vohab ja paljud inimesed ise on teinud kõik endast sõltuva, et nende elul poleks erilist kaalu ega väärtust. Toon mõned grotesksena mõjuvad näited, keegi Tartu literaat Vaher tegi sotsiaalmeedias avalduse, mille kohaselt süstimata inimesed tuleks kuulipildujatega maha niita ja skribent Koff Pärnust avaldas soovi ühineda Kaitseliiduga, et sõja ajal õiendada arved hr Vooglaiuga.
Kui palju selliste avalduste eest tuleks maksta? Miks peaks taolise elajaliku ilmavaatega inimesi taluma, tühistage nad! See on pöördumine kommunistide poole, visake enda hulgast välja kõige ilgemad tüübid ja tulge alles siis Toompeale kerjama! Nii on liiga piinlik. Kultuuri ma teilt nõudma ei hakka, proovige säilitada elementaarne inimlikkus. Proovige olla normaalsed.
Marksim on ebanormaalne ja kuri. Kõik marksistlikud väljaaanded on ebanormaalsed ja kurjad. See käib ka nende lehtede toimetajate, autorite, rahastajate ja mis siin pattu salata, ka lugejate kohta. Olen kunagi isegi noormüürlaste jura tellinud, seal ilmusid naljakad intervjuud noorte pooletoobiste kirjanikega, oli huumori eest. Nüüd enam ei ole. Ei ole naljakas. Massimõrvarite satanistliku ideoloogia levitamine on naljast kaugel. Massimõrva ideoloogid kultuuri raha ei saa. Kõik tuleb ära võtta. Inimkonna vaenlasi ei rahastata, nendega võideldakse või teevad nad sulle ise lõpu peale. Muid variante ei ole, ei ole kunagi olnud.
Ah et marksistide kriitika on ok, sa vaene punareis, ka kannibalide kriitika võib olla ok. Samas marksism ja kannibalism on ikkagi vastuvõetamatult võikad tegevused. Mitte sentigi sellisele nurjatutele kabajantsikutele.
Sisepaguluses 15.10.2024