16.10.2024
Rahvas Rakvere linnuses Viru vannet vandumas 1988. aasta suvel
Praeguste fosforiidiuuringute aegu on paslik meenutada üldrahvalikku fosforiidisõda, mis sai alguse 37 aastat tagasi ning millest kasvas välja laulev revolutsioon koos rahvusliku ärkamise ning iseseisvumise taastamisega.
1987. aasta
25. veebruar – Juhan Aare avalikustas telesaates „Panda“ Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis. Algas laiaulatuslik protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise vastu ehk fosforiidisõda
3. aprill – toimus Tartu Ülikooli aulakoosolek fosforiidikaevanduste rajamise vastu, kus avaldati usaldamatust Eesti NSV juhtkonnale
1. mai – üliõpilased kogunesid maidemonstratsioonile fosforiidivastaste loosungitega
8. mai – kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmus Priit Pärna ikooniline karikatuur „Sitta kah!“.
14. mai – toimusid Tartu levimuusikapäevad, kus kõlas esimest korda Alo Mattiiseni laul „Ei ole üksi ükski maa“
25. mai – asutati Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu. Esimees Ignar Fjuk
23. august – esimene suurem poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) korraldas miitingu, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist
26. september – ajalehes Edasi ilmus ettepanek viia kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele (IME)
21. oktoober – Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr. 1 korraldas Võrus Vabadussõjas langenute mälestusele pühendatud meeleavalduse, kus esmakordselt okupatsiooniajal marsiti avalikult sinimustvalgete lippude lehvides
14. november – NSVL Ministrite Nõukogu võttis vastu määruse peatada Eesti uute fosforiidikaevanduste projekteerimine
12. detsember – asutati esimene demokraatlik massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts. Esimees Trivimi Velliste
1988. aasta
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäeval tõkestasid miilitsaüksused tee hoone juurde, kus 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu (Aia 35, praegu Vanemuise tn), et takistada väljakuulutatud rahvakoosolekut
24. veebruar – Tallinnas Tammsaare pargis toimus ulatuslik meeleavaldus. Võimud korraldasid vastumeeleavalduse Võidu (Vabaduse) väljakul
1–2. aprill – Toompea lossis toimus loominguliste liitude ühispleenum
13. aprill – Eesti Televisiooni saates „Mõtleme veel“ tegi Edgar Savisaar ettepaneku Rahvarinde loomiseks. Samas loodi ka algatusrühm idee teostamiseks
14.–17. aprill – Tartus toimusid muinsuskaitsepäevad, kus kanti rahvusvärvides lippe (kolme eraldi kangana)
14. mai – Tartu levimuusikapäevadel kõlasid Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud
4.–11. juuni – Tallinnas toimusid vanalinnapäevad, mille programmis olid ka nn öölaulupeod. Laulma kogunes u 100 000 inimest
16. juuni – EKP Keskkomitee pleenumil sai parteiliidriks Karl Vaino asemel Vaino Väljas
17. juuni – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul 150 000 osavõtjaga meeleavaldus, millega saadeti teele NLKP XIX konverentsi edumeelsemad delegaadid
23. juuni – legaliseeriti Eesti rahvussümboolika: sinimustvalge, rukkilill ja suitsupääsuke
19. juuli – Tallinna nõukogudemeelsed ringkonnad eesotsas Jevgeni Koganiga moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise)
23.–24. juuli – Kalvis toimus Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutamiskongress
20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Juhatusse valiti Lagle Parek, Eve Pärnaste, Vello Salum, Mati Kiirend, Erik Udam
23. august – MRP aastapäeva puhul korraldas ERSP meeleavalduse Hirvepargis, Rahvarinne Linnahallis diskussiooni MRP teemadel
11. september – Tallinna Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud 300 000 osavõtjaga rahvaüritus „Eestimaa laul“.
1.–2. oktoober – Tallinnas toimus Rahvarinde asutamiskongress.
16. november – Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks ning deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eestis