Sisserände piirarv Eestis on 1300 aastas, kuid erisuste kaudu sai mullu elamisloa ligi 8000 võõrast, sõjapõgenikke arvestamata

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik kirjutab Postimehes, et kuigi sisserände piirarvu tõttu saab Eestisse tulla vaid 1300 välismaalast aastas, siis tegelikkuses saabub umbes 80 protsenti Eestisse elama asuvatest välismaalastest siia väljaspool piirarvu, loetledes üles hulk immigratsioonipumbaks osutunud erisust, nende seas näiteks kõrgkoolid ja iduettevõtted.

Kaasik: „Alates 1991. aastast, kui sisserände piirarv immigratsiooniseaduses kehtestati, on piirarvule tehtud 22 erisust. Näiteks on sisserände piirarvu alt välja arvatud nii õpi- kui pererände eesmärgil saabujad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriala töötajad, tippspetsialistid, iduettevõttes või kasvuettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased, aga ka Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ning rahvusvahelise kaitse taotlejad.“

Kaasik lisab, et viimane erand jõustus seaduses 2023. aasta jaanuaris ning sellega võimaldati kuni kolmeks aastaks värvata väljaspool piirarvu oskustöölisi Eesti keskmise palgaga: „2023. aastal moodustasid piirarvu alt välja antavad elamisload 17 protsenti kõikidest väljaantavatest elamislubadest. Seega, kuigi eelmise aasta piirarv oli ca 1300, sai elamisloa Eestisse elama asumiseks 7693 välismaalast. Pea 2/3 pikaajalisest töörändest Eesti on väljaspool kvoodi arvestust ning kvoodi alla lähevad põhimõtteliselt ainult lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad.“

Lisaks osalevad tööturul juba ilma piirarvu piiranguta Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud, neid inimesi on tema sõnul 30 000.

Samal ajal kui ametlik piirarv on 1300 ja tegelikult on sissetulnuid isegi ametlikel tagasihoidlikel andmetel aastas ligi 10 000 inimest (lisaks Ukrainast tulnud tuhanded sõjapõgenikud), soovib valitsus tõsta sisserände piirarvu kolmekordseks.

Reformierakondlasest majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles hiljuti valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul võiks sisserände piirarv tulevikus olla umbes 2600 inimest aastas ja olukorras, kus majanduskasv on üle kahe protsendi aastas, 3900 inimest.