Reformierakondlane Jürgen Ligi on juba ammu tuntud oma kasimatu suuvärgi poolest, kuid viimasel ajal ministri rollis on temast saanud tõeline haisupomm. Ometigi suutis temagi kolmapäevasel Riigikogu istungil, kus esimesel lugemisel oli riigieelarve, uuesti üllatada ja seda veelgi halvemast küljest kui tavaliselt.
Libi ülbitses, noris, ilkus ja laamendas isegi tema jaoks enneolematul moel, solvates seejuures ka naispoliitikuid väga intiimsel tasandil. Tundus, et Riigikogusse on lahti lastud tõeline psühhopaat. Inimesed, kes istungit jälgisid, olid šokeeritud, sest see oli Eesti parlamentarismi tõeline täisoksendamine.
Aga kui see polnudki haiglane ebaviisakus, vaid infooperatsioon? Tuleb meelde rändepakti-vastane miiting Toompeal, kus üks samasugune isend tuli kohale, noris tüli, sättis oma kannikadki ette ja sai mitte 15-minutilise, vaid koguni eluaegse kuulsuse, tõsi küll, pisut lehkava. Aga miitingu põhisõnum, rändeoht, oli tahaplaanile lükatud.
Kolmapäeval oli Riigikogus riigieelarve eelnõu esimene lugemine. Opositsioonisaadikutel oli ohtralt asjalikke küsimusi, välja olid toodud konkreetsed arvud, vastuolud, petuskeemid, kantimised jne. Kui saalis põimunuks normaalne keskustelu, olnuks eelnõu ruttu põhjas, Jürgen Ligi poleks suutnud oma loogikavaesusega midagi kaitsta.
Selle vältimiseks oligi loodud see uus tegelaskuju, matsi-Jürgen, kes oksendas verbaalselt terve parlamendi täis. See oli täpselt Indrek Tarandi provokatsiooni kordamine, kuhu ilmselt pakkus ka Jürgen Ligi ennast lahkelt sõnnikulaotamiseks välja – kõik ju teavad, kui ropu suuga ta on, ja ei imesta. Tema juures polnud ebaviisakus uus nähtus.
Kogu selle palagani eesmärk oli muuta eelarvearutelu vihaseks kisklemiseks, et sellest ei tuleks välja valitsuse “miinid”. Strateegia ja taktika olid head: istungi jälgijatele taheti jätta mulje, et tegu on järjekordse sõnavahetusega kahe Eesti vastandlikuma poliitilise jõu, Reformierakonna ja EKRE vahel. Loodeti, et inimesed selles tavapärast konflikti näevadki ega panegi tähele kogu seda kriitikat, mis riigieelarve eelnõu pihta lendas, nii EKRE-lt, Isamaalt, Keskerakonnalt kui ka aknaalustelt.
Pole teada, kas Jürgen Ligi suutis saavutada seda, et küsimustes ja kõnedes välja toodud riigieelarve riigi- ja rahvavaenulikkus tema räuskamise varju jäi. Igal juhul pingutas ta kõvasti üle, häbistades nii valitsust, ministreid, võimuliitu kui ka parlamenti. Sellised roppsuud peakski töötama seal, kus nad inimestega kokku ei puutu ja oma riiki ei häbista. Aga selles võimuliidus on “kõik võimalik”.
Ligit umbusaldusega torkima pole vist mõtet minna, võimuliit tunneb ennast nii hästi, et elab üle ka selle läbustamise, mida nende veteranpoliitik korraldas. Pealegi on Ligi varemgi naisi mõnitanud, aga naisõiguslased teda ei puutu, oma suguharu värk. Aga üks on selge – oma võimu hoidmiseks on Reformierakond valmis mistahes poris püherdama. Seekord oli vaja peita riigieelarve arvukad miinused ja need maeti Jürgen Ligi verbaalsete väljaheidete alla.
Sama taktikat kasutas infotunnis ka siseminister peaministri ülesannetes Lauri Läänemets, kelle punamadruse räuskamine moodustas tugeva kontrasti sotside naisministrite kaalukusega.
Lisaks ütles Ligi ERR-le, et Riigikogu saadikutele ei tohigi eelarve osas suuremat rolli anda. See näitab tõelist hingesugulust selliste demokraatiavaenulike meestega nagu Lukašenka, Putin, Maduro ja teised.
Seda valitsus tahabki ja meedia toob oodatu neile ette – et ajakirjanduses räägitaks rahandusministri ja Riigikogu saadikute konfliktist, kus kesksel kohal on Ligi, ja ei räägitaks või räägitaks võimalikult vähe riigieelarve kitsaskohtadest. Opositsioon, ärge andke Ligile ja valitsusele seda võimalust, vaid harutage Ligi räuskamisest hoolimata riigieelarve lahti!
Ja sellest ei maksa enam rääkidagi, et de jure on saadikud rahva esindajad ning minister peab neile aru andma, mitte ülbitsema. Aga parlamentarismi viskasid Kaja Kallas ja Lauri Hussar/Toomas Kivimägi juba ammu prügikasti.
Uued Uudised