18.10.2024
Kert Kingo Riigikogu kõnetoolis.
10. oktoobril menetleti Riigikogus lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, mille jõustumisel võiksid pedofiilid karistuse ära kandmisel ja karistuse aegumisel asuda tööle lasteasutustesse. Tänu EKRE fraktsiooni teravale kriitikale eelnõu lugemine peatati. Küsimus aga jääb, kuidas niisugune eelnõu üleüldse Riigikokku jõudis.
Põhjaliku ülevaate, missugune oli selle seaduse teekond enne, kui ta tol neljapäeval parlamenti jõudis ja mida need muudatustena sisse kirjutatud konkreetsed punktid päriselt tähendavad, annab Kert Kingo.
Kõigepealt, lastekaitseseaduse muudatused töötas välja Sotsiaalministeerium.
Seejärel kiitis selle eelnõu heaks valitsus, kes suunas eelnõu edasi Riigikogu sotsiaalkomisjoni. Juba komisjonis viitas Kert Kingo nendele muudatustele, mille tõttu võib seaduse jõustumisel asuda pedofiil ametisse lasteasutustes.
Komisjonis ei reageerinud mitte keegi peale Kalle Grünthali, kes hääletas samuti eelnõu vastu.
Edasi jõudiski eelnõu 10. oktoobril parlamenti, kus selle ettekandjaks oli dr Eero Merilind.
Kert Kingo tõi taas oma tähelepanekud eelnõus varitsevate ohtude osas välja ning saalis olnud EKRE fraktsiooni liikmed ei varjanud oma hämmingut ega pahameelt, kuidas otseselt seatakse seesuguse eelnõuga ohtu väikesed lapsed.
Teravate küsimuste rahe all ei jäänud koalitsioonisaadikutel muud üle, kui eelnõu edasine lugemine katkestada.
Aga lahing ei ole siinkohal veel lõppenud. Kui juba nii jõhker punkt pandi Sotsiaalministeeriumis eelnõusse sisse ja selle kiitis valitsuski heaks, siis ei ole loota, et need õõvastavad punktid eelnõust lihtsalt eemaldatakse.
Pigem võib kindel olla selles, et neid hakatakse ilusamaks rääkima ja nende tegelikku olemust pisendama.
Juba väidavad valitsuserakonnad, et Riigikogu menetluses olev lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ei sisalda pedofiiliat seadustavaid punkte.
See on sõna otseses mõttes vale!
Nimelt nähakse seadusemuudatusega ette anda Sotsiaalkindlustusametile õigus tunnistada isikule kehtiva lapsega töötamise piirang kehtetuks neil isikutel, kes on kohtuotsuse kohaselt toime pannud nt järgmised kuriteod:
– seksuaalse ahistamise;
– raske tervisekahjustuse tekitamise;
– pantvangi võtmise;
– seadusliku aluseta vabaduse võtmise;
– võõra lapse hõivamise;
– lapse müümise ja ostmise;
– perekondliku kuuluvuse muutmise;
– väljapressimise.
Kõiki neid kuritegusid on pedofiilidel võimalik alaealiste laste puhul oma haiglase huvi toitmiseks toime panna. Kui nimetatud kuritegude eest ettenähtud karistus on ära kantud ja karistus on seaduse kohaselt kustunud kantakse need andmed karistusregistri arhiivi.
Kuid karistusregistri seadusele lisatakse lause, mille kohaselt karistusregistrist päringut tehes ei kajastata vastuses nende isikute arhiveeritud karistusandmeid, kelle osas on Sotsiaalkindlustusamet tunnistanud lastega töötamise piirangu kehtetuks.
Lühidalt seletatuna tähendab see, et kui isik on toime pannud lapse suhtes seksuaalse ahistamise (mis on pedofiilide peamine tegevus), ta on selle eest saadud karistuse ära kandnud, karistus on seaduse kohaselt kustunud ning arhiivi kantud, aga talle on selle teo tõttu määratud lastega töötamise keeld, siis edaspidi saab Sotsiaalkindlustusamet selle keelu kehtetuks tunnistada ja selle isiku karistusandmed kustutatakse registri arhiivist. Enam ei jää ühtegi märget pedofiilist isiku varasema teo kohta!
Selline muudatus on peidetud eelnõus ühele paragrahvile lisatavate lõigete ühe alapunktina, mille sõnastus on järgmine:
(6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel:
3) oleks kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
Ja siis on eelnõusse lisatud karistusregistri muudatus, milles lisatakse paragrahvile, mis sätestab õigust saada andmeid registri arhiivist, üks lause – „Vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse.”.
EKRE fraktsioon Riigikogus jätkab võitlust, et niisugusena see seadus mitte kunagi kehtima ei hakkaks. Meie kaitseme lapsi!