Riigikogu eesti kirjanduse toetusgrupp: väärastunud ühiskond toodab väärastunud kirjandust

Neljapäeval 17.10.2024 toimus Riigikogu eesti kirjanduse toetusrühma esimene istung. EKRE fraktsiooni algatusel ellukutsutud toetusrühma eesmärgiks on eesti kirjanduse toetamine, kirjanike probleemide teadvustamine, emakeele- ja kirjandusõpetuse arendamine ning eesti kirjanduse rahvusvahelise tuntuse tõstmine.

Avasõnas rõhutas toetusrühma esimees Mart Helme emakeele kaitsmise ja edendamise vajadust ning tundis muret eesti keele vaesustumise, noorte kesise keeloskuse ning võõrkeelte laastava mõju pärast. Mure on igati põhjendatud, sest põhiseaduse kaitse all oleva eesti keel on samm sammult taandumas köögikeele ebaväärikale positsioonile.

Järgnevas ettekandes “Holger Pukk: kommunist, sadist, eesti ökoterrorismi isa ning ühenduslüli eilsete ja tänaste marksistide vahel” esitlesid kirjanik Piret Bristol ja Luuleraadio kriitikaankur ( : ) kivisildnik kollaborandist noorsookirjaniku näitel ideoloogilise tellimustöö tegija psühholoogilisi ning loomingulisi probleeme, nagu ka Holger Puki kirjutatu märkimisväärset väärastumist literatuurse sadismi ning ökoterrorismi mahitamise näitel.

Istung lõppes vestlusringiga, milles osalesid riigikogujad Evelin Poolamets ja Anti Poolamets ning omajagu kirjarahvast: Kerttu Rakke, Hardo Pajula, Kaie Metsla, Siim Veskimees ning Lehto-Tarmo Nuut. Mart Helme jagas koosolijatega oma värvikaid mälestusi kroonutruust Holger Pukist. Pukki olid paljud nooruses lugenud – pea üksmeelselt olid muljed tänaseks unustatud kommunisti vägivaldsest pärandist rusuvad või ahistavad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et väärastunud ühiskond toodab väärastunud kirjandust ning tõdeda, et kuigi Puki omal ajal kõrgelt auhinnatud kommunistlikke tellimustööde põhimassi ülelugemiseks puudub vajadus, on tema loomingu silmapaistvat haiglast ja sadistlikku osa (“Rein ja Riina”, “Tiina”) mõistlik nii meeles kui silme ees pidada.

Nagu ütles köster Tootsi kohta: “Sind, Toots, on jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest!” Tuleb mõistagi lisada, et tegemist on kahetsusväärse näitega sellest, mis kirjatsurast inimeseloomaga juhtub, kui ta oma hinge eest hoolt ei kanna. Raske öelda, mis meil täna nutusemas seisus on, kas lamestuv emakeel või kirjanike hingeline- ja vaimne katastroof.