Rahandusminister Jürgen Ligi umbusaldamine ei muutnud tema jaoks mitte midagi paremaks, sest Ligi lapsesuu heietas saadikutele vastates ikka edasi rumalat ja ennastimetlevat juttu. Oma jutuga jätkas ta saalisistujate solvamist.
“Ma ei tea, et ma oleksin kedagi krokodilliks nimetanud, aga ma olen eelarvega seoses krokodillist rääkinud kärpekrokodilli kujundina.”
“Pealkirja sattus küll fraas, lehepealkirja, et seda Riigikogu rolli ei peagi suurendama, aga ma ei ole kuskil näinud väidet, et seda peaks vähendama, nagu nüüd umbusaldajad on öelnud, aga ka too pealkirjafraas ei kuulunud mulle.”
“Ma ei ole elus ühelegi naisele öelnud, et ta pole ilus, ei öelnud ka Moonika Helmele, kuigi te seda väidate. Ei öelnud. Ma ütlesin, ja see väga selgelt tervikust oli aru saada ja täpselt nii seda mõisteti, nädal hiljem hakati muud väitma, et vastaja segamiseks nägusid teha ei ole ilus, ja tegija ei ole sealjuures ilus ka, kui ma nüüd ümber jutustan. Aga see fraas on vigaselt stenografeeritud. Kuna seda on nii palju räägitud, siis ma korra peatun selles. Üks sõna on seal täiesti poolik, ma pöörasin end sel hetkel vastajast ja võib-olla ka mikrofonist ära, aga mõtet see tegelikult ei muuda ja tähtsust ei oma.”
“Kindlasti on mu kogemus mäekõrguselt teie omast üle ja ma võin kõiki komisjoni liikmeid – eranditult kõiki – õpetada.”
“Ma juba korra mainisin, ma ei mäleta, et ma oleks üldse viimastel päevadel seda sõna suhu võtnud, tõesti ei mäleta. Ei oska seda seost öelda. Aga kui ma oleksin nii öelnud, siis see ei oleks ilus, ma tunnistan. Aga ma ei ole öelnud “ärge olge krokodill” enda teada. Ma ei kujuta seda ette üldse, millest te räägite. Äkki see oli seesama akustika siin, mis vahel stenografeerimist on rikkunud.”
“Kõigepealt ma küsin, et mis teil viga on, et te korjate minu elust kümnete aastate …, et te tegelete selliste aastate taguste asjadega?”
“Siis need väited, et ma olen öelnud Kadri Simsonile või Kaja Kallasele. Need on ju ka tegelikult sihukesed valelikud selle poolest, et on korduvalt ära vastatud: ma ei ole kummalegi seda öelnud. Kadri Simson ei kuulnud seda, järelikult ma ei öelnud seda talle. Ma ei öelnud seda talle. Ta sai sellest teada tagantjärele, nii nagu sain mina tagantjärele teada sellest, et mul on mikrofon. Aga see oli oie selle käitumise peale, nagu ma täpselt seda nägin: inimene tuleb teledebatti, ja kuigi mulle antakse sõna, ta mitte ei sega, ei hüüa vahele repliiki, vaid tõepoolest püüab minust üle rääkida sel ajal, kui sõna on mulle antud. Ja see oli mu reaktsioon, et see sattus mikrofoni. Vaat ei tea seda tehnoloogiat: kas lülitatakse vahepeal mikrofonid välja või mitte, ja siis tekkis selline oie.”
“Kaja Kallasele ei ole ma ka seda öelnud. Küll aga oli mul kunagi telesaates Kaja Kallase kohta küsimus, et miks …, teie ütlete siin küll niimoodi, et poliitikat ei ole saanud osta, aga Kaja Kallas ütleb midagi muud, ja siis ma tõepoolest, täiesti, enda arvates mitte sooliselt, enda arvates, siin ei puutunud Kaja suu üldse asja minu arust. Aga pärast sain teada, et jah, signaalid olid: minu valitsuse PR saatis sõnumi mulle, et suurepärane intervjuu oli, samas minu väike terane poeg ütles, et nüüd on metsas. Siis ma püüdsin korraga komplimenti ja seda, et “aga räägi omadega”: see oli see fraas. Ainult et see fraas ei olnud enda arvates kuidagi kuidagi šovinistlik, aga kukkus niimoodi välja. Ja siis hakati seda ekspluateerima, ekspluateerite teie ka.”
“Ma ei tea tõesti, kust see krokodilli jutt tuli, aga ma kontrollin selle üle. Anastassia Kovalenko-Kõlvarti puhul ma ütlen tõesti, et ta vaatab mind sellise näoga, irvitab mulle otsa, nagu ta ei hooliks absoluutselt Eesti riigist. Ta irvitab vastuste üle, talle teeb nalja see, et keegi kirglikult vastab, aga siis kordab seda, mida ta mingist nädalalõpu intervjuust on kokku lõiganud: nagu mina kurdaksin oma palga üle ja sellepärast ei jaksaks endale süüa osta.”
“Need naised, kes mind tunnevad, ja ma räägin siin väga paljudest haritud inimestest, ja ka vähem haritutest, kes tegelikult mind tunnevad, ei arva, et ma olen lugupidamatu kuidagi soopõhiselt, vastupidi: pigem on see alati olnud vastupidi. Mul ei ole hinge peal ühtegi meeste seas üsna levinud lamedust vahetus suhtlemises naistega, tõesti ei ole.”
“Aga esile toon ma selle ainult sellepärast, et meil käis eelarvedebatt ja teie keskseteks motiivideks oli kogu aeg ühelt poolt, et te ei saa aru, see vabandus, see vormijutt kogu aeg, ja siis te omistasite mulle kogu aeg seda – must valgel ju ka viitasin konkreetsele artiklile –, opositsioon omistab mulle kogu aeg, nagu ma alavääristaks Riigikogu, et ta ei peagi eelarvega tegelema.”
“Võib-olla ma natukene puldis olles olen tundlikum kui teie saalis või pärast stenogrammi lugedes, aga see tühja jutu laviin, eks ole, see sildistamine, need sissejuhatused, kõik, no need ei anna julgust öelda, et Riigikogu rolli peab suurendama. Ja see on mu sõnum olnud. Mu suu ei paindu ütlema, et Riigikogu rolli eelarve menetluses peab suurendama. See oli minu sõnum, mitte see, et peab vähendama. Ei, mitte see, et Riigikogu liiga vähe või liiga suurt huvi tunneb, nagu omistas mulle päevalehes lausa Moonika Helme, vaid see, et tegelikult ei huvita suured asjad, riigi rahanduse seis.”
“Vähemalt viis kuni kuus inimest, vähemalt viis kuni kuus inimest alustasid oma küsimust etteheitega, et neid on siin nimetatud lolliks. Ja minu vastus loomulikult oli pisut mänguline, et kontrollige üle, äkki oletegi, aga kontrollige üle stenogrammist. Loomulikult ma jäin meelega kahemõtteliseks. Ära tüütab, kui sa ei ole mitte kordagi seda öelnud, mitte kordagi te ei leia seda stenogrammist, aga järjest uued saadikud tulevad, ütlevad teile, et te nimetate inimesi või küsimusi rumalaks.”
“Ma seda sõna kasutasin ühe korra ja see oli viitega ühe saadiku küsimusele tema ühe eelnõu kohta. Ma ütlesin, kui, sest ta kirjeldas seda, ma esimest korda kuulsin, ma ütlesin, et kui see on nii, siis see on rumal ettepanek ja põhjendasin, aga mitte et tema oli rumal. Seda ma ei öelnud, aga vaatamata sellele kogu see saal kajas vastu.”
“Üldiselt ma pean naisi targemaks, üldiselt nad ei vali, aga vaat need, kes valivad, kõige targemad ei ole.”
“Peeter Raudseppa ma ei pea eksperdiks. See, et see koht täideti peale eelmiste juhtide kahetsusväärset surma, on selle asutuse ikkagi viinud väga sügavasse madalseisu.”
“Ma ei käi kõiki õpetamas. Lihtsalt kuna mulle omistatakse kogu aeg midagi, eks ole, siis ma vahel pean niimoodi vastama, küsimuse ära lõikama. Siis tundun ma upsakas. Ei, ma hoian oma upsakust tagasi igal juhul.”
“Kui mina ei ole rahanduses pädev, siis ma pean kuidagi seda vaidlustama. Ja rahanduses mul on mõningane staaž ja kogemus taga, ma saan ilma paberitest otsimata ikkagi teie küsimustele vastatud enamasti, kui need ei ole raamatupidamislikud, vabandust, või uudise kohta, mida ma veel ei ole näinud. Aga üldjoontes see on ikkagi liialdus ja te olete alla kirjutanud, et ma ei ole rahanduses pädev. Ei olegi, aga selle saaliga võrreldes ikka päris, noh, ütleme nii, et täitsa kobe. Et ei ole väga hull. Jah, ma mõistsin, see lõigi mind pahviks. Ma mõtlesingi, mis helge hetk see on, et ainult kaks korda.”
“Ma olen tunnistanud üles ühe naisterahva suhtes inetu käitumise küll, kus ma selle motiivi ütlesin jõhkral moel välja, sest ta tõesti tänitas kõiki ja tõesti tujutses. Ta väga konkreetse arutelu viis, selline: aa, siis me ei aruta üldse, siis me ei tee seda ka, siis me ei tee toda ka. Vaat see on sihuke köögitasemel konflikt, kus ununeb ära. Kuna tegemist on naisterahvaga, siis ma ise tegelikult teadsin, et oleks parem olnud öelda seda mehele. Aga see oli see, mida ei ole nii laialt afišeeritud.”
“Ma muide arvan, et ma ei ole neid sõnu öelnud teie aadressil. Võib-olla selle krokodilli asja ma otsin üles, aga konkreetses situatsioonis minu jaoks on see krokodilli kujund hoopis teistsuguse tähendusega, kui teile ehk tundub. Ma olen juba korra seda puudutanud täna. Aga need näoilmeid ja nii edasi – no ausalt öeldes ma ei ole seda öelnud. No otsige üles stenogrammis see koht, otsige üles stenogrammist see koht, mida te praegu ise sinna kirjutasite. Ja see on tavapärane. ”
Allikas. Riigikogu stenogrammid