Kolmapäeval oli riigikogus arutusel Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis tekitab konservatiivides hulk küsimusi muu hulgas näiteks sotsiaalsete soode teemal.
EKRE saadik Helle-Moonika Helme: “Selle konventsiooniga on juhtunud täpselt seesama asi, et pealkiri on tal ilus ja esimesel lehel, hakkad lugema, ka kõik on tore. Et ega me keegi ju tegelikult ei tolereeri vägivalda, ei tolereeri ahistamist või vähemalt ei peaks tolereerima. Ja ammugi on meil kõigil kohustus seista, meestel, selle eest, et naised oleksid igatepidi kaitstud, naised oleksid lugupeetud. Ja naistel on samamoodi nagu kohustus ikkagi tunnustada ja tunnistada, et mees on mees ja ka mehel on omad õigused, omad tunded, oma väärikus. See on see, millises ühiskonnas me tegelikult tahaksime kõik elada. Aga siis, jõudes teisele leheküljele, ja ka esimesel lugemisel tuli see väga selgelt välja.
Mul oli esimene küsimus kohe kirjas, sest ma tegin selle lahti, opositsioonisaadikuna olen harjunud neid materjale lugema, mis sulle töölauale tulevad, ja tõepoolest hakkad siit lugema ja leiadki, et meil ei olegi enam kaks bioloogilist sugu, vaid meil on siia juurde tekkinud, selle konventsiooni järgi me peame hakkama arvestama ka sotsiaalse sooga. Ja see diskussioon on meil läbi käinud siit korduvalt ja korduvalt. Me oleme küsinud ministrite käest, et mis on see sotsiaalne sugu. Ja tegelikult ühiskonnas, me juba teame, sel teemal arutletakse, on kõik MTÜ-d olemas, ideoloogilised MTÜ-d, eks ole, kelle kodulehelt võib lugeda, et ongi juba 100 sugu. Ja meil on ka abieluvõrdsus vastu võetud, mis ka juba ütleb, et me oleme ikkagi teatud traditsioonidest juba hälbimas. Ja nüüd on meil toodud siia dokument ratifitseerida, mis ütleb, et riik paneb, tegelikult riik selle konventsiooni kohaselt paneb tööandjatele kohustuse arvestada kõige selle hullumeelsusega, mis iganes keegi maailmas välja on mõelnud.
Siin on juba toodud näiteid, et noh, kui keegi arvab, et ta on kass, eks ole, kas tööandja peab talle kassiliiva tualetti viima ja nii edasi. Me siin esimesel lugemisel minister Pakostaga ka läksime diskussiooni. Minister Pakosta siitsamast puldist hakkas defineerima meile meessuguelundeid ja naissuguelundeid. Ega me selle, see asi läks tegelikult üsnagi lappama, sest et ebanormaalsust sa ei saagi ära seletada, see ei ole lihtsalt võimalik.“