25.10.2024
Kert Kingo
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik esitas hiljuti justiits- ja digiminister Liisa Ly Pakostale kirjaliku küsimuse seoses prokuratuuri tegevusega ja osutades prokuröride avalikuks tulnud rikkumistele.
Kert Kingo kiri:
„Prokuratuuriseaduse kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Sama seadus sätestab, et prokuratuur tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest ning prokurör tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.
Kuigi seadus seab prokuröridele, kui riigi esindajatele, kohustuse tagada menetluste seaduslikkus ning tegutseda ainult seaduse alusel, on ometigi erinevad kohtud tuvastanud ja pidanud vajalikuks oma otsustes ära märkida prokuröride poolt toime pandud rikkumisi.
Viimaste aastate jooksul on kohtud välja toonud prokuröride, sh riigiprokuröride järgnevad rikkumised:
▪ Juuni 2020 Harju Maakohus – kohtunik taandas kriminaalasja menetlusest kaks prokuröri. Kohtuniku hinnangul käitusid riiklikud süüdistajad lubamatult erapoolikult ja kaitseõigust riivavalt.
▪ Oktoober 2021 Harju Maakohus – kohtunik taandas kriminaalasja menetlusest juhtiva riigiprokuröri. Kohus asus seisukohale, et juhtiv riigiprokurör rikkus kahtlustatava kaitseõigust ja survestas kahtlustatavat, vassis kohtule ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohus märkis, et juhtiv riigiprokurör käitus ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Kohtu hinnangul oli taunitav see, et prokurör oma viga ei tunnistanud, seda üritati ilustada ja kinni mätsida.
▪ Mai 2022 Tartu Ringkonnakohus – kohtunik tunnistas prokuratuuri jälitustoimingu loa õigusvastaseks. Kohus leidis, et ükski prokuratuuri põhjendustest ei ole piisav selleks, et jaatada jälitustoiminguks loa andmise vältimatut vajalikkust.
▪ Juuni 2022 Riigikohus – kohus asus oma otsuses seisukohale, et kriminaalmenetluses riigiprokurörid esitasid valeandmeid, võltsisid menetlusdokumente, kasutasid võltsitud menetlusdokumente, takistasid teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist ja lõid kunstlikult tõendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegelikke asjaolusid.
▪ September 2022 Tallinna ringkonnakohus – kohus leidis, et juhtiv riigiprokurör läks lubamatu tõendiga liiale survestades kangekaelselt kohtunikku nõustuma lubamatu tõendi kasutamisega. Juhtiv riigiprokurör teadis ise väga hästi, et kohus ei saa esitatavat tõendit vastu võtta, sest seda keelab otsesõnu seadus, kuid ta püüdis kangekaelselt kohut survestada seda siiski tegema. Kohus märkis: “On raske mõista, miks riik sellisel viisil enda kodanike vastu süüdistusi konstrueerib.”
▪ Detsember 2022 Riigikohus – eeluurimise ajal (prokurör juhib kohtueelset menetlust!) tegi politsei kuriteo matkimise käigus pommiähvarduse menetlusaluse isiku kodule, et saaks panna sinna salaja pealtkuulamisseadmed. Kohus leidis, et nimetatud jälitustegevus oli mitte üksnes lubamatu, vaid ka inimväärikust alandav ja tekitas kahju süüdistatavatele.
▪ Veebruar 2023 Tartu Maakohus – süüdistav pool kustutas tõendi ära. Võeti ära salvestus, anti tagasi tühi ketas ja öeldi, et pole olnud. Pärast ilmnes, et ikka oli. Prokuratuur ei olnud nõus salvestise taastamisega, kohus andis lõpuks loa ja süüdistatav taastas salvestise, mis oli oluliseks tõendiks tema süütuse tõendamisel.
▪ Mai 2023 Harju Maakohus – kohtunik taandas tunnistajat hirmutanud prokuröri. Kohus tuvastas, et prokurör viis läbi ebaseadusliku ülekuulamise ehk survestas kaitse tunnistajat telefoni teel. On põhjendatud uskuda, et need avalikuks tulnud rikkumised pole ainukesed ja paljud prokuröride poolt toime pandud seaduserikkumised on jäänud varjatuks.
Seoses eeltooduga ja tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 147 palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Vastavalt prokuratuuri põhimäärusele peab riigi peaprokurör tagama sisekontrolli süsteemi rakendamise prokuratuuris (§ 8 lg 2 p 20). Kas prokuratuuri järelevalveosakond on eelnimetatud rikkumiste osas algatanud järelevalvemenetlused? Mida võeti seadust rikkunud prokuröride suhtes ette?
2. Mitu menetlust on prokuratuuri järelevalve osakonnas, mille juht on Dilaila Nahkur-Tammiksaar, seadusi rikkunud prokuröride osas alustatud? Millised on olnud menetluse otsused?
3. Milliste tegevustega on riigi peaprokurör Andres Parmas täitnud talle seadusega pandud ülesannet ja taganud, et prokuratuur tegutseb lähtudes seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest ning prokurör tegutseb ainult seaduse alusel?
4. Mitu teenistusliku järelevalvemenetlust on peaprokurör Andres Parmas oma ametiajal seadust rikkunud prokuröride osas alustanud?
5. Kuidas on seaduseid rikkunud prokurörid vastutanud seadusvastase tegevuse eest? Milles vastutus on seisnenud?
6. Kuidas ühilduvad aastate pikkused ja ressursimahukad alusetud ja poliitilise taustaga menetlused (nt Kajar Lemberi kaasus) eelarve otstarbeka kasutamise põhimõttega? Kas miljonitesse ulatuva maksumaksja raha alusetu raiskamise osas on alustatud järelevalvemenetlusi? Mitu, mis ajal ja kelle suhtes?
7. Kui Te nimetate Eesti Vabariiki õigusriigiks, siis kuidas sobituvad „õigusriigi“ mõistega seadust (regulaarselt) rikkuvad prokurörid?
8. Kas prokurör, kes ise seadusi rikub on sobiv jätkama töötamist riigi esindajana ja teiste süüdistajana? Kuidas see ühtib „õigusriigi“ põhimõtetega?“
Justiitsministri vastus:
Alljärgnevalt anname vastused esitatud küsimustele.
1. Järelevalvemenetluse algatamise õigus on riigi peaprokuröril, kes teeb kontrolli ise või annab järelevalveosakonnale korralduse teenistuslik järelevalve läbi viia. Riigi peaprokurör ei ole kohustatud mistahes juhtumi või väidetava rikkumise korral järelevalvemenetlust toimetama ning peaprokuröri hinnangul ei ole olnud alust järelevalvemenetluseks.
2. Järelevalvemenetluse algatamise õigus on riigi peaprokuröril, kes teeb kontrolli ise või annab järelevalveosakonnale korralduse teenistuslik järelevalve läbi viia. Täpset statistikat järelevalveosakond saadud korralduste üle pidanud ei ole, kuid vähemalt ühe menetluse aastas on osakond Riigiprokuratuuri teatel läbi viinud. Otsused on olnud erinevad ja tulenenud kontrolli tulemustest – on alustatud kriminaalasju või distsiplinaarmenetlusi, pööratud prokuröri tähelepanu edaspidi vigu vältida või pole kontrollimisel rikkumisi tuvastatud.
3. Peaprokurör on oma ametiajal prokuratuuri järelevalvet puudutavalt sisse seadnud uusi järelevalve tegevuse formaate: üldmenetluste piirkondlik järelevalve; prokuröride tegevuse täisjärelevalve, sideandmete päringute järelevalve. Samuti viiakse rutiinselt läbi oportuniteetide ja jälitustegevuse järelevalvet.
Järelevalveosakonna koostatud analüüside ja kontrollaktide käigus välja tulnud probleeme on võimalik üldistada ja selle põhjal hinnata koolitusvajadust, juhendite või juhiste kehtestamist, töökorralduslikke muudatusi, edasisi järelevalve samme.
Prokuratuuris jälgitakse pidevalt prokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade menetlusaega ja pikemat aega kestnud menetluste kohta toimub eraldi aruandlus. Kõiki õigeksmõistvaid kohtuotsuseid analüüsitakse individuaalselt, et teha järeldused tehtud vigade kohta ja vajaduse kohta praktikat parandada. Kord aastas arutab õigeksmõistvaid otsuseid ka juhtkond Riigiprokuratuuris.
Kriminaalmenetluste läbiviimisel on prokuratuuri töö suunatud menetlusressursi otstarbekale kasutamisele läbi menetluste prioriseerimise. Eelnevas on olulised riigi peaprokuröri kohtueelse menetluse prioriteetide 8.03.2023 juhis (hakkas kehtima 13.03.2023) ning peaprokuröri käskkiri „Kuritegevuse vastaste prioriteetide aruandlus“.
Peaprokuröri juhtimisel toimuvad prokuratuuris regulaarsed nõupidamised. Lisaks koostatakse kõikidest kehtivatest otsustest eraldi kokkuvõte, mida uuendatakse igal aastal. Kord aastas toimub nn laiendatud juhtkonna nõupidamine, kus osalevad tippjuhtkonnale lisaks kõik vanemprokurörid.
Reeglina arutatakse sellel nõupidamisel muuhulgas arenguvestlustelt ja rahulolu-uuringutest ilmnenud probleeme ja otsitakse üheskoos lahendusi.
Kord kuus toimub Riigiprokuratuuris peaprokuröri juhtimisel õigusnõupidamine, kuhu saavad küsimusi esitada kõik prokurörid ja ka uurimisasutused. Vastused lähevad kõigile prokuröridele ja küsijatele.
Tegemist on praktiliste küsimustega, millele veel ei ole Riigikohus vastust andnud.
Riigi peaprokurör annab kord aastas Prokuratuuri tegevusest aru Riigikogu põhiseaduskomisjonile, lisaks on peaprokurör seoses esile kerkinud konkreetsete probleemidega korduvalt käinud aru andmas Riigikogu erinevatele fraktsioonidele ja komisjonidele (kõige enam julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile).
4. Järelevalvet prokuröride üle ei tee üksnes peaprokurör, vaid esmane järelevalve toimub prokurörile lähema juhi tasandil, ringkonnaprokuratuuris on selleks ringkonna juhtivprokurör.
Seega teenistuslikku järelevalvet väiksemate ametialaste rikkumiste eest on rakendanud eeskätt juhtivprokurörid. Tõsisemate rikkumiste korral alustatakse distsiplinaarmenetlust. Peaprokurör ja juhtivprokurörid lahendavad teenistusliku järelevalvega seotud kaebusi, kuid neid on Riigiprokuratuuri kinnitusel vähe. Enamus neist pöördumistest on samuti seotud kindla prokuröriga konkreetses menetluses, reeglina saabub kaebus pärast jõustunud lahendit. Üldise tähendusega kaebused, mis oleksid suunanud töökorralduse muudatuseni, ei ole tavapärased.
Peaprokurör Andres Parmas on oma ametiaja jooksul toimetanud teenistuslikku järelevalvet kahe prokuröri suhtes ja distsiplinaarmenetlus on toimunud samuti kahe prokuröri suhtes.
Riigiprokuratuuri järelevalveosakond on peaprokurörilt saanud neli korraldust teenistusliku järelevalve läbi viimiseks. Neist ühest lähtuvalt viidi omakorda läbi laiapindne järelevalve, et selgitada välja, kas on veel rikkumisi.
5. Oleme eelpool vastustes selgitanud, et seaduserikkumisi tuvastatud ei ole ning põhjuseid järelevalvemenetluse alustamiseks ei ole olnud. Seetõttu ei ole võimalik siinkohal rääkida vastutusest seadusvastase tegevuse eest.
6. Eestis ei alustata ega menetleta kriminaalasju lähtuvalt nende poliitilisest taustast. Poliitikutest, poliitiliste sidemetega ettevõtjatest või kõrgetest ametikandjatest isikute puhul toimetatavad kriminaalmenetlused johtuvad toimepandud kuriteo tunnuste kahtlusega tegudest, mitte nende erakondlikust kuuluvusest või muust poliitilisest taustast. Kriminaalmenetluste kestus Eestis on üldreeglina keskmisena võrreldes teiste riikidega väga lühike, seega on menetlused kiired. Pelgalt süüdistatava õigeksmõistmise või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise fakti tõttu ei ole õige teha järeldust ressursside raiskamise kohta.
Kriminaalmenetluse pikem kestus on enamjaolt olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest, nagu tõendite kogumise ja analüüsimise aeganõudvus või keerukus, kahtlustatavate või toime pandud tegude suur hulk, vajadus rahvusvaheliseks koostööks; aga samuti on kriminaalmenetluse seadustiku eripärade tõttu aeg-ajalt kippunud venima kohtumenetlus (seda eeskätt kohtu koormatuse ja kaitsjate-süüdistatavate kasutatava taktika tõttu).
Kuivõrd puuduvad andmed, et prokuröride rikkumiste tõttu oleks aset leidnud ressursside „alusetut raiskamist“, siis pole olnud alust ka sellekohasteks järelevalvemenetlusteks.
7.-8. Soovime anda kahele viimasele küsimusele ühise vastuse. Eesti Vabariik on õigusriik ning kriminaalmenetlust toimetatakse ja õigust mõistetakse vastavalt seadustele. Õigusriigi üheks osaks on ka sõltumatu õigusemõistmine ning Justiitsministeerium ei sekku Prokuratuuri ja kohtute tegevusse selles osas. „Regulaarseid“ seaduserikkumisi ei ole Prokuratuur tuvastanud ning seega ei ole võimalik teha etteheiteid prokuröridele, kes on vastavalt kehtivatele seadustele täitnud oma ülesandeid.
Täiendavalt märgime siin, et justiitsminister algatas 11.03.2024 käskkirjaga nr 22 teenistusliku järelevalve eesmärgiga analüüsida prokuratuuri juhtimisega seonduvalt tehtud otsuseid perioodil 1.01.2023 kuni 1.03.2024. Järelevalvekomisjon ei tuvastanud prokuratuuri juhtimises tähelepanu väärivaid kõrvalekaldeid seaduslikkuse ja otstarbekuse nõudest.“