Sotsist siseminister Lauri Läänemets sai äsja “kuulsaks” sellega, et ta tahab Vene kodanikele valimisõiguse alles jätta, aga lubaks urnide juurde ainult need, kes on läbi teinud meelsuskontrolli. Sama absurdi kordab nüüd kaubandus-tööstuskoda, kes soovib endiselt odavtööjõudu juurde saada.
BNS vahendab: “Kaubandus-tööstuskoda tegi siseministeeriumile taas ettepaneku kõrvaldada sisserände piirarvu täitumise probleem ning loobuda piirarvu jaotamisest.”
Koda pole rahul 1300 hingega kvoodi jaotamisega, ta tahab mingit “läbipaistvust” (mis on nüüd moesõnaks saanud), siis kvoodi rohkemate valdkondade peale jaotamist, ta nõuab rohkem erandeid (mida nüüdki on juba paarkümmend), ta räägib “ülereguleeritusest” ja leiab lõpuks, et piirarvu on vaja suurendada. Ehk siis “tõsta sisserände piirarvu või vabastada tänasest rohkem elamislubasid sisserände piirarvu alt.”
Absurd aga peitub lauses “Võib kaaluda ka lahendust, et kui välismaalane tuleb Eestisse tööle nii-öelda usaldusväärse tööandja juurde, siis sellisel juhul ei lähe tema elamisluba sisserände piirarvu alla,” märgib koda.”
See sarnaneb Läänemetsa lojaalsuskontrollile Vene kodanikele – keegi peab hakkama looma nimekirja “usaldusväärsetest” tööandjatest, kusjuures koda ise räägib ülereguleeritusest. Rääkimata sellest, millise korruptsiooni saab vallandada sellise lahterdamisega “usaldatavuse” järgi.
Möödunud nädalal kirjutas BNS: Eurostati 2023. aasta andmete järgi jäävad Eesti ettevõtted digitaalsuse tasemelt Euroopa keskmisest maha. Eestist ettepoole jäävad ka näiteks Horvaatia, Leedu, Küpros, Malta. Kuna ka tööjõukulud on Eestis võrreldes nii mõnegi teise Euroopa riigiga madalamad, siis on ettevõtetel ka selle võrra vähem motivatsiooni oma mingeid protsesse digitaliseerida.”
Seejuures kirjutab värske uudis: “Näiteks võiks kvoodi alt välja arvata nende välismaalaste elamisload, kelle osas on uuringute kohaselt alapakkumine ja kelle väljaõpetamine on ajamahukas ning eeldab eelteadmisi – näiteks seadme- ja masinaoperaatorid.”
Nagu näha on – kui algul rääkisid tööandjad vaid IT-spetsialistidest, siis nüüd nõutakse juba oskustöötajaid ehk üha madalamat taset. Tegelikult aga korraldavad Eesti tööandjad tagasiminekut kõrgtehnoloogilisest arengust tavalise odavtööjõul põhineva majandusmudeli juurde, loobudes digitaliseerimisest ja kukutades Eesti digiriiki edetabelites veelgi tahapoole.
Ja nagu ikka: eestlastest, eesti keelest ja rahvusriigist mitte sõnagi, ainult iha võõrtööjõu järele. Kellele seda “arengut” vaja on, kui eestlased oma kodumaal nurka surutakse, kuna omad ettevõtjad suurendavad massisisserännet?
Uued Uudised