Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on mures nn külalislahkuse sektori raskuste pärast ning teadvustas seda ka oma pöördumises rahvuskonservatiivide poole.
“Lugupeetud EKRE fraktsiooni esindajad, pöördume Eesti külalislahkuse sektori nimel, andmaks teada, et Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu eestvedamisel toimub 31. oktoobril protestiaktsiooni “Jätku leiba!”.
Selle raames peatub 31. oktoobril kell 12:30-12:40 märgiliseks hetkeks töö kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti ning sektor tuleb külastajate ette protestiseisakuks.
Protestiaktsioon “Jätku leiba!” keskendub meie inimeste heaolule ning juhib tähelepanu sellele, et elujärge tuleb hoida väärikal tasemel. Soovime “Jätku leiba!” ennekõike meie inimestele. Meil peaks olema alati leib laual, ilma et me peaks selle üle muret tundma. Ka tänapäeva tavaelu juurde kuuluvad isiklikud või lähedastega koos ajaveetmise võimalused, nagu väljas söömine ja kodumaal puhkamine, ei tohiks muutuda kättesaamatuks luksuseks.
Kriiside ajal vajab ka toitlustus- ja majutussektor toetust ning soov “jätku leiba!” annab edasi mõtte, et peame meeles olulist sektorit ning toetame nende tegevust sise- ning välisturismi arendamises. “Jätku leiba!” soovime ka Eesti majandusele, sest majutus- ja toitlustussektori töö suurendab Eesti eksporti, loob töökohti ning toob maksutulu riigieelarvesse.
Mis seisus Eesti majandus, meie sektor ja inimesed hetkel on?
Valitsuse praeguste otsuste tulemusena väheneb eestimaalaste ostujõud veelgi ja väljas söömine või puhkamine nt spaas muutub kättesaadavaks vaid vähestele. Tulevase 24%-lise käibemaksumääraga on Eesti toitlustussektor Euroopa keskmisest ~2x kõrgemini maksustatud ning majutuse käibemaksu tõusmine 44% võrra ehk 13%-le teeb kokkuvõttes Eesti üheks kalleimaks kohaks, kus puhata.
Eesti ettevõtetel ei ole võimalik ennast konkurentsivõimeliseks teha inflatsiooni ja energia hindade taustal, kus keskmiselt on kulubaas viimase viie aastaga 40% tõusnud. Koosmõjus teiste maksutõusudega on see turismile ränk hoop. Lisanduvad käibemaksud teevad turul toimimise keeruliseks. Me taotleme sarnast süsteemi muu Euroopaga, kus toitlustusteenustele on töömahuka ja madala kasumimarginaliga sektori toetamiseks, selle hulgas varimajanduse vähendamiseks, määratud madalam käibemaksumäär.
Sektori kulude pidevast suurenemisest tingitult, ei suuda Eesti konkureerida naabritega, mis viib alla meie majandusarengut ning selle kaudu mõjutab negatiivselt iga Eesti inimest. Nii välisturistid kui ka meie enda inimesed viivad raha Lätti, Soome ja Leetu ning annavad hoogu hoopis nende majandusele. Eestis käib välisturiste ikka veel vähem kui enne koroonakriisi. Näitlikustavat statistikat:
Juulis 2024, kõrghooaja tippkuul, käis Eestis välisturiste 17% vähem kui samal perioodil 2019. aastal välisturistide ööbimiste arv (2023 kokku) on ca 23% maas pandeemiaeelsetest mahtudest ja vajab taastumiseks konkurentsivõimelist keskkonda. 2024 aasta esimese kaheksa kuu statistika näitab 17%-list mahajäämust.
2019. aastal moodustas näiteks turismiteenuste eksport koguekspordist 10%, kui 2023. aastal vaid 6%.
Järgmisel aastal ees ootavad maksutõusud suurendavad järjest kasvanud elukallidust veelgi ning selle tõttu kannatavad eelkõige Eesti inimesed.
Ootused valitsusele
Eesti külalislahkuse sektor ei ole nõus inimeste heaolu arvelt maksude tõstmisega riigi kasvavate kulude majandamiseks.
Külalislahkuse sektor ootab konkurentsivõimelist keskkonda, mille oluline osa on maksukonkurents. Riik peab andma oma ettevõtetele võimalused, et ellu jääda ja areneda. Meie eesmärk on luua hea keskkond Eesti elanikele, täna tunneme väga teravalt, et suur hulk inimesi on ostujõu kaotanud ning nad ei saa enam kohvikus lõunatada, väljas tähtpäevi tähistada ega kodumaal puhata ning see on muutumas veelgi keerulisemaks.
Oleme valmis esitatud seisukohti täpsemalt selgitama ja 31. oktoobri pretsestiaktsiooni “Jätku leiba!” sisu osas täiendavatele küsimustele vastama. Eesti inimesed, külalislahkuse sektor ja riigi majandus vajavad teie hoolt ja tähelepanu.