Euroopa rändepoliitikas läheb Euroopa Komisjon ühes, enamik liikmesriike teises suunas

Euroopa rändepoliitika on hetkel umbe jooksnud – Euroopa Komisjon lähtub rändepaktist ehk tervitab jätkuvalt rännet, liikmesriigid eraldi aga sulgevad piire.

Euroopa Liidu rändepoliitika pole oluliselt muutunud – üritatakse vaid seda veidi kontrolli alla saada, sest siiani oli illegaalne ränne täiesti vabalt voolav, seda lausa ergutati, nii Brüsseli kui näiteks Rooma paavsti poolt. Hea näide kontrollimatust rändest on La Manche`i paadiränne: illegaalid tulevad üle Vahemere, kihutavad läbi Euroopa Inglise kanali äärde, ilma et keegi neid takistaks, ja pöörduvad siis taas inimkaubitsejate poole.

Brüssel ei taha rännet lõpetada, ta tahab seda laiali jaotada ja võimalusel osa illegaale tagasi saata – see aga ei tööta vähimalgi määral, kui näiteks Frontex ei tohi rändepaate tõrjuda, vaid peab need vastu võtma. Ja kui migrandid on vastu võetud, siis nii lihtsalt neid tagasi saata enam ei saa, kogu liberaalne Euroopa hoiab viimast kui migranti pilpa peal. Seega Euroopa Komisjoni poliitika ei tööta, kuigi ta arvestab liikmesriikidega üha vähem.

Liikmesriigid aga ongi hakanud omaette rändepoliitikat ajama – näiteks hakkas isegi Saksamaa oma piire kontrollima, sest Poolast või Tšehhist läbi pääsenud illegaalid ronivad just sinna. Saksamaa ongi kõige suurema rändesurve all, sest enamiku migrantide unistus on pääseda Saksamaale, kuhu kutsus neid juba “mammi Merkel” ja kus siiani on neile kõik tasuta kätte toodud. Ükspuha, kus migrandid ei maabuks, enamikul on sihiks Saksamaa või Suurbritannia.

Kuigi Saksamaa vasakliberaalne süsteem oigab endiselt “Wir haben Platz”, saavad paljud senised “sallivuslased” aru, et lõputult illegaale majutada ei saa ning üha enam poliitilisi jõude võtab migratsioonivastase hoiaku, ka selleks, et mitte lasta võimule tõeliselt rändevastast AfD-d. Üks aga on kindel – kui veel kaheksa aastat tagasi räägiti, et Euroopa peab müüre lammutama, mitte püstitama, siis nüüd neid ka püstitatakse.

Immigratsioonireegleid on karmistanud Rootsi konservatiivne valitsus, Iirimaa, Taani, Holland, Prantsusmaa, Austria ja veel mitmed riigid. Iseasi, kuidas need reaalsuse mõjuvad ja kui kaugele minnakse, aga pööre Euroopas on toimunud, seda mitte Brüsseli, vaid liikmesriikide tasemel, eriti seal, kus võimule on tulnud konservatiivid. Ungari näitas õige tee ette ning omamoodi läbimurdeks oli Valgevene hübriidsõda Poola. Leedu ja Läti vastu – kuigi liberaalid nõudsid ka seal illegaalide läbilaskmist, olnuks nendele järelandmine ühtlasi Lukašenka Valgevene võit.

Massiline sisseränne Euroopasse jätkub, sest vähemalt merel seda ei piirata. Lõuna-Euroopa riigid täituvad illegaalidest, keda keegi ei taha ja ilmselt lastakse vastuseks neile vabalt Saksamaale, Prantsusmaale ja Suurbritanniasse, kes omakorda sulevad rändele piire. Euroopas on tekkimas suur tohuvabohu, sest keskset poliitikat pole ja igaüks tegutseb oma äranägemist järgi. Seda ühispoliitikat ei tulegi, sest Euroopa Komisjonil on ideoloogiline kramp, et massiränne tuleb vastu võtta, liikmesriikidel aga on lihtsalt raha otsa saamas ja rändeprobleemid liiga teravaks paisumas.

Millised riigid võivad veel vaba rändepoliitikat jätkata? Ilmselt leiboristide juhitav Suurbritannia, mis tähendab, et EL jääb endiselt sinnatikkujate surve alla. Rändelembeline on Hispaania, kindlasti ka Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 juhitav Eesti, võib-olla sotsiaaldemokraatide võimu alla läinud Leedu, Balkanimaad aga lihtsalt lasevad kõik hordid Lääne-Euroopasse läbi. Kuni piire illegaalide päris kinni ei panda, jätkub kõik vanaviisi, ainult kosmeetiliste pisimuutustega. Kuni rändlejad ei tea kindlalt, et Euroopa on neile lukus, midagi paremaks ei muutu.

Uued Uudised