Tallinna Linnavolikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Urmas Reitelmann pidas 31. oktoobri istungil kõne, mida saab alljärgnevalt lugeda.
“Teateid Linnavalitsuse kangelaslikust võitlusest elanike heaolu eest kuuleme iga päev. Alles teatas geniaalne linnastrateeg, et keset Pärnu maanteed rajatakse pingid ja nõjatumiskohad. Nõjatuda saavat sedavõrd hoogsalt, et mõjub ka iibele positiivselt. Pirita lapsed said mugavama sõidu kesklinna koolidesse vanemate autos, ei pea enam bussides loksuma. Kvaliteetaeg – tänutunne on piiritu.
Linnapea jätkab ennastsalgavat võitlust joomarlusega ning taotleb kontrollostude õigust öistes baarides. Nii jätkata, Sherlock!
Nüüd näide elust. Vabaduse väljakust umbes 3 km kaugusel, Tallinna kesklinna vööndis on Lahepea tänav, kus igal aastal saab valmis mõni uus korrusmaja. Seal on tuhandeid inimesi ja sadu kooliealisi või lasteaialapsi. Mis nende elus on õnnest puudu – 200 meetrit kõnniteed Paldiski maanteeni. Pealinnas, mis on rikas nagu troll, ei leita aastaid näpuotsaga raha, et ehitada väike, kuid elupäästev jupp kõnniteed. Putukaväil neelab samal ajal miljoneid ja nõjatuskohad tulevad vääramatult. Võimas!
Tegele päris asjadega, seltsimehed! Inimesed on tähtsad, mitte puugid!
Inimesed kolisid kunagi Tallinna, mis ei olnud võsas ja maltsane nagu mahajäetud kolhoosikeskus, et kõndida turvaliselt kõnniteel, et mitte niita heina ega rookida lund. Kellele see meeldib, elab maal.
Lõpetuseks üks idee kokkuhoiuks – Tallinn ei vaja uut kobarhaiglat, Tallinn vajab oma Tatikatele, Vesipruulidele ja Pärtlitele uut hullumaja vähemalt paarisaja voodikohaga ja omaette osakondadega reformitud kommunistidele, sotsialistidele-revolutsionääridele, jeestidvesti ja isamaa tarvis. Vajadus range isolatsiooni ja sundravi järele kasvab iga päev.