01.11.2024
Feministide meesunistus: Gaylord Focker, meespõetaja. Näitleja Ben Stiller.
Rakendusuuringute keskus Centar ja Antropoloogia Keskus viisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel läbi uuringu, mis kubiseb stereotüüpidest. Ehk siis väidetavad senised soolised stereotüübid on asendatud uute, liberaalse ideoloogia stereotüüpidega, nagu näiteks “hooliv maskuliinsus”.
See ei tähenda muud, kui läbi aegade kodu kaitsnud meest tahetakse nüüd näha põetajana ja miks ei võikski neid seal rohkem olla, sest patsientide eest hoolitsemine on raske töö – ainult et sinna ei otsita mitte võimekaid mehi, vaid nad tahetakse eelnevalt ideoloogiliselt ümber kujundada naiselikeks meesteks.
BNS vahendab: “Uuring meeste väikese osaluse põhjustest hariduse, tervise ja heaolu valdkondades näitas, et meeste hulk neis ametites on küll kasvanud, kuid on endiselt väga väike. Eriti tuleb sooline tasakaalustamatus esile ametite puhul, kus hooletöö osa on suurem – näiteks abi vajavate eakate, erivajadusega inimeste ning väikelaste hooldamisel. Haridusvaldkonna ametites töötavatest inimestest moodustavad mehed praegu vaid 20,9 protsenti, meditsiinis 12,5 protsenti. Heaolu valdkonna ametites, mis hõlmavad erinevaid sotsiaal- ja hoolekande valdkonna spetsialiste, on mehi vaid 6,3 protsenti. /…/ Meeste motivatsiooni nendes valdkondades töötada mõjutavad valdkonna madal prestiiž ja keskmisest väiksem palk.
MKM-i tööala asekantsler Ulla Saar tõi välja, et Eesti paistab koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidus silma eriti väikese meeste osakaaluga EHW tegevusaladel. „Nende valdkondade tähtsus kasvab rahvastiku vananedes aina enam, aga kui mehed ei taha sinna tööle minna, on tööandjal keerulisem töötajaid leida,“ nentis Saar. „Seepärast on oluline teha teavitustööd ja murda stereotüüpe, et mehed läheksid tööle õe, hooldustöötaja või õpetajana, mis leevendaks tööjõupuudust nendes valdkondades ning aitaks kaasa soolise võrdsuse kasvule ja ka palgalõhe vähenemisele.“
Sooline segregatsioon ehk naiste ja meeste jaotumine erinevatele erialadele on üks olulistest soolise palgalõhe põhjustest.”
Kommentaar: siin tunnistatakse, et õe, hooldustöötaja ja õpetaja amet on madalapalgaline ning oodatakse, et mehed läheksid selliste alamakstud ametite peale ning nii saavutatakse sooline palgavõrdsus.
Centari juhi ja vanemanalüütik Epp Kallaste sõnul viitavad uuringu tulemused sellele, et meeste väike osakaal EHW valdkondades tuleneb suuresti soorollidest ja stereotüüpidest, mis loovad kuvandi “naiste ametitest” ja piiravad meeste osalemist. „Hooletööd nagu laste õpetamine, haigete hooldamine ja tervishoiuteenused on traditsiooniliselt peetud naistele sobivateks ametiteks, kuna see on justkui loogiline jätk nende peamisele rollile hooletöö tegijana eraelus,“ nentis Kallaste.
Näiteks lapsehoidjatest ja õpetajate abidest olid mullu mehed vaid kaks protsenti, koolieelse lasteasutuse õpetajatest vaid 1 protsent. Samas on 90 protsenti kiirabitehnikutest mehed ning 50 protsenti kõrgkoolide õppejõududest samuti.
Kommentaar: tegu on soorollide vägivaldse muutmisega, sest tegelikult on naiste loomuses olla abistav, hoolitsev ja empaatiline, sest seda on vaja emana laste eest hoolitsemisel, mistõttu see ongi looduse poolt paigas. Mehed võivad samuti hoolivad olla, kuid neil on juba füüsise pärast pisut teised rollid – nüüd aga tahetakse neid suruda naiselikkuse raamidesse.
Kallaste sõnul saaks meeste osakaalu EHW valdkonnas kasvatada soostereotüüpe murdes ja edendades hooliva maskuliinsuse põhimõtteid. „Kindlasti sobivad need ametid hästi ka meestele ning seda arusaama tuleb ühiskonnas tugevdada,” ütles Kallaste.
Samuti tuleks luua poistele ja meestele võimalus varaseks kokkupuuteks EHW ametitega ning mitmekesistada valdkonda jõudmise teid, näiteks töövarjutamise, valikainete, praktikavõimaluste, eriprogrammide ja kaitseväe asendusteenistuse laiendamise kaudu.
Kommentaar: kaitseväe asendusteenistuse laiendamine olukorras, kus meil pole kodumaakaitsjaid niigi?
Lisaks rõhutatakse uuringus töötingimuste parandamist, mis aitaks kaasa nii meeste kui ka naiste püsimisele hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas. Toodi välja ületöötamise ja läbipõlemise ennetamist, töökultuuri muutmist ja psühholoogilise toe vajadust ning intensiivse töö kohta liiga madalat palka.
Kas see kõik ei olegi põhjuseks, miks mehed ei taha nende ametite peale minna? Eriti madal palk – tahaks väga näha feministe, kes õpetavad alati pere eest hoolitsemist teadvustanud mehed ümber teadmise peale, et naisest madalama palga saamine on igati OK.
Mehed võiksid neisse ametitesse minna, aga mitte ideoloogiliselt ajupestuna.
Uuringut kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahenditest. Ehk siis on tegu ideoloogilise tellimusega.
Uued Uudised