03.11.2024
Eesti suretab ise oma konkurentsivõime välja, loobudes jõukohasest põlevkivienergeetikast ja asendades selle utoopilise “puhta” energeetikaga.
See, et Euroopa hakkab maailmamajanduses varju jääma, pole kellelegi saladuseks, vaikitakse ainult põhjustest, millest üheks olulisemaks on Vana Maailma liigne andumine rohepöördele.
BNS vahendab: „Tööandjate keskliidu välisnõunik Kristi Sõber leiab tööandjate keskliidu kodulehel avaldatud artiklis Euroopa ettevõtlusorganisatsioonide soovituste taustal, et Euroopa ühine turg ja digimajanduse arendamine on konkurentsivõime säilitamisel kriitilise tähtsusega.“
Jättes kõrvale välisnõuniku loosunglikud laused ja soovitused, leiab kogu loost märkimisväärseid tähelepanekuid, mis on vajalikud maailmas toimuvast arusaamiseks
“Euroopa majanduslik konkurentsivõime on viimastel aastatel silmnähtavalt nõrgenenud, asetades meid globaalsel areenil ebakindlasse positsiooni.
Ühtse turu süvendamine pakub Sõberi kinnitusel euroliidule potentsiaali lisada majandusele kuni 2,8 triljonit eurot aastas. Euroopa osa maailmamajanduses aga kahaneb ning mahajäämus USA-st ja Hiinast üha kasvab.
Europe Unlocked rõhutab, et senisest tõhusam ühtne turg on hädavajalik – eriti nende teenuste sektoris, mis moodustavad 75 protsenti euroliidu SKP-st. Teenuste sektor on paraku endiselt killustunud ega suuda oma täielikku potentsiaali saavutada.
“Oleme jäänud maha USA-st ja Aasiast ka tehisintellekti ja telekommunikatsiooni osas, mis seab meie globaalse konkurentsivõime ohtu. Euroopas on hädavajalik luua digitaalne ühisturg,” selgitab Sõber enda kirjutises.
“Veel üks oluline aspekt on vajadus vähendada bürokraatiat ja muuta regulatiivne keskkond ettevõtjatele soodsamaks, et innovatsioon saaks vabamalt areneda,” soovitab Sõber, kelle hinnangul pärsivad ettevõtlust nii ülemäärane bürokraatia kui ka regulatiivne keskkond.
Ka Europe Unlockedi dokumendis juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa regulatiivne raamistik on täis kohustusi, mis pärsivad ettevõtete kasvu ja vähendavad Euroopa atraktiivsust investeerimiskohana.
Kommentaar: see jutt regulatiivsuse vähendamisest on puhas puru silma ajamine, sest tegelikkuses see tendents aina kasvab üha uute eurodirektiivide kaudu, mis Eestis seadusteks vormistatakse – alles kiideti Riigikogus heaks seadus, mis reguleerib „ahistamise“ ja „diskrimineerimise“ ärahoidmist töökohtadel ning kavandatakse „triibulisi nimekirju“ börsifirmade juhatustes.
Bürokraatia vähendamine on alati olnud üks bürokraatide endi algatusi, mis on mõeldud tähelepanu hajutamiseks, samas kui ametnikkond aina kosub, nii arvuliselt kui rahastusest. Kõige reguleerimine peensusteni aga on euroliidu üks peamisi arenguteid, mille eesmärgiks on allutada liikmesriigid täielikult Brüsselile.
Euroopa kaotab kiiresti konkurentsivõimet, aga üht olulist põhjust Sõber ei puuduta – nimelt poob EL ise rohepöörde ja kliimavõitlusega oma konkurentsivõime kinni, sest teised kliimahüsteeriaga kaasa ei lähe või siis teevad seda näiliselt, EL aga võtab seda laostavat kliimapoliitikat ülitõsiselt. Õnneks pole välisnõunik siiski rohepöördele ülistuslaulu laulnud.
Uued Uudised