04.11.2024
Kõnelemas Rando Pajula
1. novembril algusega kell 11.11 korraldas seltsing Virumaa Põlisrahvas fosforiidikaevandamise vastase kõnekoosoleku Kunda-Aru karjääri serval Andjas, kuhu oli kogunenud mitusada inimest kõikjalt Eestist, kes muretsesid puhta vee ja elukeskkonna pärast tulevikus.
Avaldame kõne, mille pidas Rando Pajula Virumaa Põlisrahva seltsingu esindajana:
“Tere-tere põlisrahvas! Ärgake üles!
Põlisrahvad Eesti Maadel on pahatihti sunnitud oma maa, õiguste ja rahva heaolu eest seismisel leidma aega palgatöö kõrvalt, panustades tagasihoidlikest isiklikest vahenditest kogukondliku heaolu ja terve elukeskkonna säilitamisse või taasloomisesse, näpistades seejuures aega ka unetundide arvelt ning ohverdades väärtuslikku aega mida sooviksime veeta laste ja perega.
Samal ajal on ametkondades kümneid, sadu ja tuhandeid elukutselisi ametnikke ja poliitikuid, kes kopsaka palganumbri eest mõnusalt ära elades korraldavadki tööajast põlisrahvale hävingut ja seda veel meilt kogutud maksuraha eest!
See on ebavõrdsus, millest peaksid pasundama kõik meediaväljaanded!
Samas me teadvustame endale, et meie tegevus on kõikidele raskustel vaatamata vajalik ning me jätkame sihikindlalt, kuna hetkel mitte midagi tegemise korral on põlisrahvaste tulevikuväljavaated Eesti maadel üpris üürikesed.
Olles pika ajalooga põlisrahvad ei ühti taoline lühinägelik ja jätkusuutmatu nägemus meie arusaamadega elust. Seetõttu ei saa me lihtsalt pealt vaadates lasta hävitada oma maad, mis on kandnud lugematuid põlvkondi enne meid. Kui me tahame, et see maa oleks elamisväärne ka lugematutele põlvedele peale meid, tuleb meil praegu veendunult ja julgelt seista oma maa tervise eest, nii nagu on teinud seda meie esiisad ja teevad meie eeskujul ka meie lapsed.
Olles põlisrahvastena organiseerumisel lähtunud rahvusvaheliselt põlisrahvaste kaitseks vastu võetud õigusloome dokumentides seatud tingimustest, on meil olemas õiguslik alus seismaks terve ja täisväärtusliku elukeskkonna säilimise eest!
Kas pole mitte imelik, et terve elukeskkonna eest seismiseks peavad olema mingid erilised õigused? Kuid nii ta siin maailmas paraku on. Seetõttu asutasime me ka Viruma Põlisrahva seltsingu.
See on hiljuti moodustatud aktiivne juhtgrupp, kuhu saavad kuuluda Virumaa Põlisrahva enesemääramisel osalenud või sellega liitunud kihelkondade tuumrühmade liikmed.
Seltsingu asutamisele andis tõuke ka fosforiidi puurimistega alustamine ja sellest tulenev vajadus juriidilise kehandi jaoks, mille kaudu edastada teatised ja mille poole oleks ametkondadel, äriühingutel ja kohalikel omavalitsustel võimalik pöörduda Virumaa Põlisrahvaga läbirääkimiste pidamiseks.
Kuigi Seltsing Virumaa Põlisrahvas on alles hiljuti asutatud, siis kihelkondade tuumrühmadel põhinev Virumaa põlisrahva enesemääramine sai teostatud juba 2022. aasta alguses, peagi juba kolm aastat tagasi.
Toona sai see strateegiliselt oluline samm tehtud üpris väikese, kuid asja olulisust mõistva ja temaatikast huvitatud seltskonnaga. Nüüdseks võime öelda, et toonased tagasihoidlikud sammud sai tehtud tänaseid sündmusi arvestades ettenägelikult ja kaalutletult. Toonane üpris väike seltskond on nüüdseks igapäevaselt jõudsalt kasvamas.
Sellele kõigele eelnes veel ca kolme aasta jagu teabe kogumist, eneseharimist ja kohtumisi, edumeelseid koosolekuid on peetud Läänemaa, Saaremaa, Haanimaa, Võromaa, Setomaa ja ka Liivimaa põlisrahvaste esindajatega. Põlisrahvaste Koostöökogu laiendamise nimel käib järjepidev töö ja tänaseks on teada, et kihelkonna tuumrühmadel põhineva põlisrahvaste organiseerumisega on alustatud ka Pärnu- ja Tartumaal. Koos oleme tugevad!
Iga päevaga tuleb juurde Inimesi kes oskavad põlisrahvaste õigustele ametlikus asjaajamises aina enam toetuda ja nende järgimist nõuda ning meie õiguseid rikkuvaid ametnikke ja ettevõtteid vajadusel ka vastutusele võtta.
Eeldused praegu kiirenevale põlisrahvaste õiguste levikule pandi Eestis juba üle paarikümne aasta tagasi, kui intensiivsete arutelude tulemusel asutati ka EVT põlisrahvaste SA, mille eestvedajateks olid 1990. aastal Kaitseliidu Ülema toolil istunud mõttehiiglane Kalle Eller, kelle lahingpaariliseks nende teemade arutamisel oli legendaarse Jäägerkompanii üks juhtfiguure, Läänemaalt, Kullamaa kihelkonnast pärit mees Lembit Tõns.
Tänu sellele, aastakümneid tagasi tehtud eeltööle oli minulgi võimalik sattuda põlisrahvaste infoseminarile 2019. aasta alguses, Tartus. Koosolekut modereeris nüüdseks Saaremaa põlisrahva valitud esindaja Kristjan Moora. Seal kuulsingi esmakordselt ka tänasel päeval Põlisrahvaste Koostöökogusse kuuluvate põlisrahvaste poolt heakskiidetud ja kasutusele võetud 1920. aasta kaardimaterjalile toetuvat ja kihelkondlike tuumrühmade põhist organiseerumise standardit, mis ühtlasi vastab ka rahvusvahelises õiguses kehtestatud tingimustele.
Edaspidi osalesin võimalusel alati pühendunult põlisrahva õiguste teemalistel teabepäevadel, põlisrahvaste kokkutulekutel, koosolekutel nõupidamistel ja ühtäkki hakkasid need asjad enda jaoks selgeks saama. Nähes, et tegijatel on välja töötatud tõsiseltvõetav ja õiguslikule alusele toetuv lähenemine, mis võimaldab kohaliku põlisrahva aktiivsel osalemisel lõpetada korruptiivse tegevuse ja seista heaperemehelike väärtuste ja terve elukeskkonna eest hakkasin ise järjest enam panustama infotehnoloogilise poole pealt. Nägin, et just see osa oli seni katmata, kuid läbi selle oleks võimalik luua oluliselt laialdasemat kaasatust ja inimeste teadvustamist kui seni kasutusel olnud meetodid.
Niisiis saigi asutatud maarahvas.ee koduleht, kuhu hakkasin lisama informatsiooni organiseerumise aluseks võetud dokumentide näol, seejärel juba lehed enesemääramise teostanud maade rahvaste kohta, seejärel liitumisvormid, mis vastavad varasemalt väljatöötatud põhimõtetele. Siis saabus abivägi väga kõrgetasemelise programmeerija poolt, kes aitas paigaldada kodulehele 1920 aasta maade ja kihelkondade digitaalse kaardi, siduda selle liitumise toimingutega spetsiifilisemalt jne.
Kuigi arendused võtavad aja ja ressursside nappusest tulenevatel põhjustel omajagu aega on maarahvas.ee st kujunemas midagi täiesti uskumatut ja ennekuulmatut. Liigume edasi samm sammult ja oleme vahetus suhtluses Maarahva Platvormiga liitunutega.
Kui me tahame, et igas kihelkonnas säiliks või kujuneks taaskord välja seal elavate inimeste jaoks toetav ja terve elukeskkond, siis tuleb selle elukeskkonna kujundamisel andagi otsustusõigus selle kihelkonnaga kõige tihedamalt seotud inimestele. Põlisrahvale. Inimestele, kes on seal elanud mitmeid põlvi, kes soovivad seal elada veel lugematuid põlvi, inimestele kelle huvides kahtlemata on selle Maa ja kihelkonna ja rahva, selle kogukonna heaolu.
Inimesed kõikidel Eesti Maadel on põlisrahvaste õigustest aina enam teadlikud ja organiseerutakse kihelkonnarahvastena tuumrühmade ümber- mis koosnevad tugeva kihelkondliku juurikaga inimestest, kes kihelkonnarahva kogukonnaks kokku seovad ja rahva seisukohti põlisrahva ümarlaua koosolekutel esindavad.
Jõudu Eesti Maade põlisrahvastele oma Maa, õiguste ja eluterve keskkonna eest seismisel!”