05.11.2024
Eesti vajab suurt kala, väike on nõme.
Eestis nurjus täielikult arutelu aasta 2024 kala teemadel, nii valitigi aasta kalaks selleks täiesti sobimatu ja kasutu koha. On vähe asju, mis suudavad meid rohkem kõnetada, kui tõeliselt rahvuslik mageveekala. Ent koha ei ole seda kaugeltki mitte. Muidugi, koha on maitsev ja meie vetes tõepoolest elutsev põlisliik, kuid vaatame asju lähemalt.
Eesti on rahvusvaheliselt tuntud oma militaristliku meelsuse poolest ja on sageli peetud soomeugrilaste rahvaste hulgas kõige sõjakamaks. Just sellest lähtudes võiksime meie, eestlased, valida oma looduse vürstiks mitte oimetu ja rahumeelse koha, vaid mõrtsukhai (Carcharodon carcharias). Ja seda õige mitmel põhjusel.
Alustame bioloogiast. Koha (Gadus morhua) on küll Läänemere sügavatest vetest tuntud kalaliik, kuid kas see on tõesti sobiv valik? No ei ole. Koha on rahulik, oma elukeskkonnas vaikne ja tagasihoidlik. Tore küll, kuid kas see kajastab meie tegelikku identiteeti? Kas koha kõnetab meie rahva kiskjalikku olemust? Kõik inimesed, kes armastavad oma kodu ja vabadust, teavad, et tugevust ei ammutata rahulikest vetest, vaid lahinguväljade avarustelt.
Siinkohal võiksime pöörduda ookeanide valitseja – mõrtsukhai – poole. Teaduslikult rääkides, mõrtsukhai on suurim hai, kes suudab elada erinevates vetes üle kogu maailma. See on mere ökosüsteemi tipptasemel kiskja, keda peljatakse, kuid kelle autoriteeti on raske alahinnata. Ta on kiire, sihikindel ja tõhus. Mida rohkem uurime haide elukeskkonda ja käitumist, seda rohkem mõistame, miks Eesti peab rahvuslikku iseloomu kompromiteerivast kohast avalikult lahti ütlema ja sätestama mõrtsukhai ajatu ja vääramatu rahvuskalana.
Mõrtsukhai suurus ja jõud on täiesti erilised. Täiskasvanud mõrtsukhai võib ulatuda kuni 6 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 1,5 tonni. See on suur ja hirmuäratav lihasööja, kuid samas erakordselt tõhus oma toiduahela tipus. Just nagu Eesti ise – meie väikene rahvas, kuid me ei karda astuda välja, võtta riske ja võtta vastu väljakutseid, mis aitavad meil end maailmas ja Ukrainas maksma panna.
Bioloogia seisukohalt on mõrtsukhai ka täiuslik metoodiline kiskja. Ta elab suure osa oma elust sügaval ookeanis, ujudes pikki vahemaid. Haide liikumine on strateegiline, täpselt nagu Eesti geograafiline positsioon – meie oleme ühendatud Euroopa ja Venemaa vahel, olles valmis võitlema kõigi ees seisvate ohtude vastu nagu tegid seda Maitla ja Kuperjanov. Tõsi, mõrtsukhai on sageli üksildane kala, kuid seetõttu ei sega teda keegi oma kiskjalike eesmärkide täitmisel, just nagu meie riik on hai pidevalt otsimas uusi liitlasi ja toetust Euroopa koridorides.
Eesti poliitika ja sõjaline tugevus on sageli seotud meie riigi konkurentsivõimekuse ja ainsa lootusena ellu jääda. Võtame näiteks maailmas tuntud kirjanike tsitaadid, mis seovad haide ja meie riigi kujutlusi. Kirjanik Mark Twain on öelnud: „Kui hai võiks mõelda, siis ei mõtle ta kunagi, et vaal on liiga suur, et teda tappa.” See on täpselt see hoiak, mida Eesti rahvas on oma ajaloos pidevalt demonstreerinud – me oleme alati valmis vastu astuma igasugustele raskustele, olenemata nende suurusest. Vabadussõjas sai vant valusalt vastu koonu.
Samuti on hämmastav, kui palju kultuuri- ja majandusringkondade seas on hakanud leidma üles haide väärtust. Haid ei ole lihtsalt toiduahela tipul olevad loomad, vaid pakuvad ka hämmastavaid võimalusi majanduses. Haiõli ja -luid kasutatakse toidulisandites ja kosmeetikas. Haiuimed on eksklusiivne toode, mis leiab huvi Aasia turgudel. Lisaks sellele on teadlased uurinud, kuidas haide luud ja nahk võiksid olla edaspidi abiks uute meditsiiniliste tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisel. Eesti, olles oma boltide ja woltidega tehnoloogiliste uuenduste ja teaduse eesrindel, võiks saada kasu just sellistest teadus- ja majandusalastest arendustest.
Ja kui rääkida haide olemusest, siis meenub kindlasti mõningaid eestlaste suusõnalisi mõtteid. Kirjanik Juhan Smuul on kunagi mõelnud: „Mõrtsukhai on nagu meie elu – seatapupuss ja kaine mõistus on see, mis tagab ellujäämise.” See võiks olla ka meie rahva kui mõrtsukhai meelerahu – me ei karda teha valikuid, mis võivad olla ebamugavad, kuid me teame, et nendega elame ja meie tegude tagajärjed jäävad ajaloo anaalidesse.
Kokkuvõtteks, kui Eesti Aasta Kala 2025 kuni aegade lõpuni peaks tõesti esindama meie rahva hingelist olemust, peaksime vaatama oma valiku bioloogilist ja alatedvuslikku tähendust. Koha kui rahulik ja isegi märkamatu liik, ei räägi meie elujõust ja vastupidavusest. Agressor hakkab koha nähes naerma. Selle asemel võiksime võtta eeskuju mõrtsukhai tugevusest, väiksusest hoolimata – olles just see murdja, mis vastab kõige paremini Eesti elu reaalsusele. Pealegi võime me sõjavange integreerides kiiresti tõusta võrdsena suurimate rahvaste hulka.
Tõeline eesti kala saab olla ainult mõrtsukhai – „Ta elab oma elu oma tingimustel, täpselt nagu meie Kaja Kallase ja tema apostlite juhtimisel.“
Uued Uudised