Euroopa Parlamendi välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni kuulamisel Brüsselis tuli Euroopa Liidu välispoliitika juhi kandidaati Kaja Kallase puhul jutuks ka endise Eesti peaministri pereäri Venemaaga.
Saksa saadik küsis Kallase abikaasa idaäriga seotud teemal, sanktsioonidega ei suudeta Venemaale kahju tekitada, ja pealegi on kandidaat Euroopa Liidu aparaadi kõrgele kohale ise Venemaaga äri ajanud ning seda suure summaga rahastanud.
Kallas praktiliselt ei vastanud, ütles lihtsalt, et süüdistused tema abikaasa suhtes on alusetud ja need teemad on Eesti meedias läbi arutatud. Ehk käitus täpselt sama ignorantselt nagu tegi seda Riigikogu erikomisjonis.
Euroopa Parlamendi kuulamised on volinikukandidaatidele justkui tööintervjuu kogu Euroopa ees. Nad peavad tõestama, et on oma teemal pädevad, sõltumatud ja igati head eurooplased.
Kuulamised toimuvad Euroopa Parlamendi vastava valdkonna komisjonis, misjärel komisjon ka hääletab, millise hinnangu ta volinikukandidaadile annab.
Europarlamendi täiskogu volinikukandidaate ühekaupa ei hääleta, vaid hindab kogu koosseisu sobivust ühekorraga. Aga kui mõni kandidaat saab oma parlamendikomisjonist negatiivse hinnangu, siis ei pandagi Euroopa Komisjoni koosseisu parlamendis hääletusele, vaid komisjoni president palub vastaval riigil esitada uus kandidaat, kes peab samuti läbima kuulamised.
Praegu veel ametis olev Ursula von der Leyeni juhitav komisjon alustas tööd 2019. aasta 1. detsembril ning seda just seetõttu, et kolm volinikukandidaati ei saanud parlamendi heakskiitu ja neid esitanud riigid pidid leidma uued kandidaadid.