14.11.2024
Varro Vooglaid.
Kolmapäevasel eelarvearutelul Riigikogus sõna võtnud EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid nentis, et eelarve koostamises valitseb suur korralagedus ning opositsiooni arvamust selles toimingus ei arvestata.
“Algatuseks ma pean ütlema, et ma muidugi täielikult, sajaprotsendiliselt nõustun kolleeg Martin Helme hinnanguga, et ega meil siin erilist mõtet opositsioonisaadikutena midagi rääkida ei ole, sellepärast et teatavasti parlamentarism Eestis on täielikult tasalülitatud ja opositsioonisaadikud võivadki luua mingeid muljeid, et me siin üritame midagi kritiseerida või vastu töötada, aga kõik teavad, et rong läheb omasoodu edasi ja sellest, mida me siin räägime, ei sõltu absoluutselt mitte midagi. Nii et ega see just eriti motiveeriv olukord ei ole. Ja tõsiasi on muidugi see, et ega mul ei ole väga palju lisada sellele, mis juba on öeldud erinevates kõnedes, aga ma markeerin ära ühe aspekti, mis minu jaoks on olnud siin viimastel nädalatel väga kaalukas.
Siiski sissejuhatuseks paar kiiremat kommentaari, mis mind eriliselt häirivad kogu selle retoorika juures, mida meile pidevalt esitatakse. Esiteks reformierakondlik retoorika Eesti rahanduse kordategemisest. Mina ei ole mingi rahandusspetsialist, kaugel sellest, aga inimesed, kes on rahandusspetsialistid, ka ju naeravad selle üle. Selle üle naerdakse laialdaselt ja keegi ei võta seda tõsiselt. See on nagu mingisugune teatrietendus, mida siin presenteeritakse, peetakse paatoslikke kõnesid. Aga no mis rahanduse kordategemisest me räägime?
Esiteks osutame sellele, et need inimesed, kes midagigi majandusest ja rahandusest teavad, teavad seda, et majanduslanguse ajal ei tohiks makse tõsta, sest sellisel juhul sa tegelikult süvendad riigieelarve defitsiiti kõigi eelduste kohaselt, mitte ei vähenda seda, sellepärast et konkurentsivõime langeb veelgi, maksutulu langeb veelgi, ja kui samal ajal ei olda suutelised kärpima riigi kulupoolt, siis on ju ilmselge, et defitsiit süveneb veelgi. Nii et ei ole tarvis üldse olla ettenägelik, et mõista, et täpselt nii see asi ka läheb.
Mis puudutab seda rahanduse kordategemist, siis ma tulen selle juurde, mida ma mainisin, mis mulle avaldas muljet. Ma pean silmas riigikontrolör Janar Holmi poolt eelmisel nädalal siinsamas parlamendis peetud kõnet, väga tänuväärset, väga selget ja jõulist kõnet, kus ta osutas sellele, et see, kuidas riigieelarvet tehakse, räägib kõigest muust kui Eesti rahanduse kordategemisest. Ma arvan, et kõige lühemalt võiks riigikontrolör Holmi seisukoha kokku võtta nii, et riigieelarve tegemisel valitseb paras bardakk. Ma tsiteerin tema eelmise nädala ettekannet.
Riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada, kust raha tuleb ja kuhu see läheb ja mis sellest lõpuks meie kõigi hüvanguks peaks sündima. Ja tagasivaates peab olema võimalik sealtsamast nende rahaeralduste kohta käivate ridade juurest hiljem lugeda, kas see raha läks sellele, milleks tal oli mõeldud, kas me saime selle raha eest seda, mida raha eraldades tahtsime, ja kui ei saanud, siis miks.
Riikide kogemus näitab, et samaaegselt kasutatakse eelarvetes korraga erisuguseid elemente. Mõne riigi klassikaliseks peetava aastaeelarve sisusse tungides on võimalik elemente tegevuspõhisusest isegi rohkem leida kui Eesti tegevuspõhiseks nimetatavas eelarves.
Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes. Seda, et riigieelarve läbipaistvusega ehk arusaamisega, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eelarves eraldatakse, on probleem, olen puudutanud ka kõigil kuuel korral Riigikogu ees kõnet pidades, kuuel aastal järjest. Viimaste aastate jooksul on probleemidele seoses praeguse riigieelarve läbipaistmatusega viidanud ka paljud teised: president, õiguskantsler, ettevõtjad, analüütikud, ajakirjanikud ja ka mõned teemast tavapärasest rohkem huvitatud Riigikogu liikmed. Sellele kriitikale vastusena on riigieelarvet seaduse tasandil täiendatud ning seletuskirja ka tõepoolest sisukamaks muudetud. Aga põhiprobleem on jäänud: eelarvest ja selle seletuskirjast ei ole võimalik üheselt tuvastada, kellele, kui palju ning mille jaoks raha eraldatakse. Fragmente on, tervikut mitte. Tsitaadi lõpp.
Ma ei hakka rohkem teie aega raiskama, lisaaega küsima oma kõne pidamiseks. Ma arvan, et see tsitaat, mis sai esile toodud, on juba ammendav. Ei ole mõtet lolli juttu rääkida riigi rahanduse kordategemisest, kui valitseb selline bardakk. Kui oleks reaalselt soov riigi rahandus korda teha, siis ma tahaks näha tõsist pingutust lähtuvalt eesmärgist, et järgmine aasta riigikontrolör ei peaks enam sellist juttu siin Riigikogu ees rääkima.”