Arvo Aller: riigieelarve eelnõus ei ole üldse arvestatud regionaalsuse ja maarahva huvidega

Kolmapäevasel riigieelarve arutelul vaagis EKRE saadik ja endine maaeluminister Arvo Aller seda ka regionaalpoliitika seisukohalt ja leidis, et maaelu see eelarve ei toeta.

“Tuleb ikkagi nimetada õigete sõnadega seda eelarvet, see on maksutõusude eelarve Eesti töötavale inimesele, kes peab oma töö ja vaevaga hakkama seda riigieelarve tulude poolt täitma.

Mis mul jäi kõrvu kummitama, oli see, et automaksu kehtestamine suurendab puuetega inimeste toetust. See on ikka – kuidas selle peale annab tulla, võib-olla teeks veel mõne maksu, mis suurendaks veel mõnede inimeste toetust? Ma usun, et ettekandjal võibolla sattus väike keelevääratus. Kindlasti ei tehtud automaksu selleks, et puuetega inimeste toetust suurendada.

Aga markeerime ära siis, mis uuest aastast hakkavad meil lisanduma. Tuleb tulumaksu suurendus kahe protsendipunkti võrra poolest aastast, siis käibemaks suureneb, aktsiisid suurenevad, täiesti uue maksuna on mootorsõidukimaks, mida maksavad kõik, olenemata sellest, kas sa oled suures peres kasvanud või on sul oma elektriauto.

Jah, linnalises piirkonnas võib see automaks tunduda nii ummikute vältimiseks kui ka rohehulluse finantseerimiseks. Aga maapiirkonnas on auto elementaarne liikumisvahend ja nii kaua, kui meil ei ole korda tehtud ühistransporti ega liikumist parandatud, siis me ei saa kuidagi nõustuda sellega, et automaks kehtestatakse.

See tekitab võimaluse, et automaksu kehtestamisega inimesed jäävad paikseks, neil jääb liikumine väiksemaks, väheneb tervishoiu kättesaadavus, inimeste toimetulek väheneb. Ja sellest lähtuvalt väheneb ka nende elujärg selle võrra. Ja ega selle võrra rohkem raha kätte ei jää, kui sa kodunt väljas ei käi. Siis juba võivad kõik öelda, et kasutage kullerteenust, kes toob koju toidu, aga kust sa maapiirkonnas võtad selle kullerteenuse, kes toob sulle toidu koju.

Nüüd sellesse kärpe-eelarvesse tuleb ka skeptiliselt suhtuda, sest et kärpetuhinas on kaotatud ära täiesti regionaalsuse põhimõte. Regioonides ja eriti maapiirkondades pannakse kinni riigiasutusi, mis näitab seda, et tegelikult keskvalitsust ehk praegust valitsust ei huvita, mis toimub maapiirkondades. Nad ei ole ka sellega midagi head teinud. Meie regionaal- ja põllumajandusminister, kes on nime poolest regioonide peal, samas ühtegi head ettepanekut selles osas, mis regioonides võiks parandada, teinud ei ole.

Kui tuua siia ette ka suure eduloona tutvustatavad õiglase üleminekufondi toetused, mis Ida-Virumaa kontekstis peaks töökohti looma – see on naljanumber. Kui me teeme seal kuni 1000 töökohta, aga põlevkivisektorist me koondame 5000 inimest, siis see ei loo kuidagi uusi töökohti piirkonnas. Ja kui anda veel ka signaal, et põlevkivisektori koomaletõmbamisega riik kaotab ka rahaliselt, nii keskkonnatasude kui ka palgamaksude näol kui ka kõikide muude maksude näol, siis riik ise laseb endale jalga sellega, et võetakse üks tuluallikas ära.

Samas on mindud hullusega edasi looduskaitsealade suurendamisega. Ministri ühe käskkirjaga allkirjastatakse loodusparkide laiendamine, mis on kohalikule omavalitsusele eriti raske, sest looduskaitsealad on vabastatud maamaksust ja riik hetkel seda kompenseerimisega katma ei tõtta. Ja siin olid ka mõned muudatusettepanekud sellega, kus oleks võimalik kompenseerida looduskaitsealade maamaksust ilmajäämine omavalitsustele. Sellist muudatusettepanekut rahanduskomisjon ei toetanud. See näitab ka silmakirjalikkust valitsuse poolt, et me nüüd tõsiselt teeme kärpeid.

Olles Ida-Virumaalt valitud, vaatad ikka oma piirkonda. Üks näidetest on, et töötukassa paneb kinni kaks teeninduspunkti, nii Kiviõlis kui Sillamäel, kus kahe peale kokku on 1000 inimest klientidena arvel. Ja need 1000 inimest peavad hakkama sõitma Jõhvi, 30 kilomeetri kaugusele, mis teeb neile lisakulusid. Need 1000 inimest saadetakse seiklema Ida-Virumaal, et nad saaksid ennast näitamas käia töötukassas.

Eriti groteskne on veel Jõhvi kohtumaja kinnipanek 2026. aastast, kus on 2011. aastal täiesti uus maja ehitatud, kus on loodud ideaalsed tingimused töötamiseks. Selle kinnipanek pidi tohutult hoidma kokku riigi raha. Samas pole justiitsminister teinud eriti pingutusi, et regioonis, ja just sellistes tundlikes piirkondades riiki rohkem kohapeal oleks. See näitab seda, et antud eelarvega ei ole üldse arvestatud Eesti inimestega ja seda eelarvet ei saa toetada.”