Kristen Michali “Timur ja tema meeskond” ärkab üsna pea suure poliitilise pohmelliga

Paljud inimesed elavad “oma mullis” ehk piiravad oma suhtlus- ja inforuumi ainult nende inimestega, kes mõtlevad nendega samamoodi, eemaldudes sellega kiiresti reaalsest elust. Pisut teistes mastaapides toimub see võimupoliitikute juures.

Kaja Kallas elas peaministrina oma kitsastes piirides. Mingil hetkel sai ta Ukraina sõja pinnal ärateenimatu tunnustuse ja pärast seda elaski ta ainult välismaiste auhindade nimel, saamata aru, miks teda kodumaal ei jumaldata – pikka aega pidas ta seda pahatahtlikuks kiusuks ja alles lõpus sai ta vist aru, et nüüd peaks lahkuma parematele jahimaadele. Oma mulli aga pärandas ta järeltulijale.

Viimases Riigikogus infotunnis küsis EKRE saadik Rain Epler peaminister Kristen Michalilt, et kas too kavatseb Donald Trumpi valimisega uueks Ameerika presidendiks ka oma valitsuse poliitikat kuidagi revideerida. Valitsusjuht andis teada et ta ei muuda midagi, vaid jätkab nii, nagu oleks Biden endiselt võimul.

Täpsemalt lubas Michal jätkata rohepöördega ja ta seletas õhinal, kuidas Eesti läheb ikka endiselt taastuvenergia teed, kuni saabub aeg, mil maailm saabki elektrit ainult päikesepaneelidest ja tuuleparkidest ning siis on Eesti taas edumeelseim riik, kes juhib maailma saavutusi, nagu e-riigi puhul kunagi oli, ning on kõigile eeskujuks.

Kõne oli ilus, aga Michal on unistaja, seda enam, et e-riigiga on Eesti väga teistele jalgu jäänud ning taastuvenergia tähelendu ei pruugi tulla. Kui rohepööre algas, siis puhuti kampaania üles hiiglasliku propagandaga, mille taga polnud ei reaalseid analüüse ega isegi mitte tehnoloogiat (taastuvenergia salvestamisvõimsused). Nüüd on suured sõnad alles, aga tegudelt kaob hoog üha rohkem.

Rohepööre jätkub, aga lääneriigid on nii fossiil- kui tuumakütuste osas suurema reklaamita tagasi võtnud ja mõneski paigas on nende juurde naastud (Suurbritannia on erand, sest seal said võimule marksistid). Muu maailm aga on kliimavõitluse osas pehmelt öeldes tagasihoidlik, tulles vaid sõnadega kaasa. Ka Eestis on ettevõtjate ja erialade liidu varasemate suurte kiidusõnade asemel hakanud rääkima, et rohepööramine pole siiski vähemalt lennukate plaanide järgi teostatav.

Kristen Michal ja kogu tema valitsus ilmselt ei jälgi maailmas toimuvat, vaid järgivad kindlalt etteantud kliimaideoloogilist kurssi. Kindlasti tuleb kord ka temale kainenemine ja priske pohmell, nagu oli Gorbatšovil oma “kuiva seadusega”. Kuigi maailmas jaotatakse rohepöördega suuri rikkusi ümber, kukub see utoopiline kampaania nagunii läbi, sest kliimamuutustest hoolimata pole inimkonnal selles juhtivat süüd ning majanduslikult ei saagi selline projekt edukas olla.

“Timur ja tema meeskond” ehk valitsus ei ole sugugi võitjate seas, nagu nad ise arvavad, vaid nende osaks on kord tõdeda, et “Tahtsime parimat, aga läks nagu ikka!” Nagu Reformierakonna puhul ikka. Eriti veel kliimautoopia puhul.

Uued Uudised