Mida rohkem ma seda kõikjal korrutatavat rohepöörde juttu kuulen, seda enam mõtlen, et seal, kus enne kaeti valitsevat ideoloogiat PUNASEGA, kaetakse seda nüüd ROHELISEGA.
Ideoloogiline projekt, mis sätendava kanga taha varjub, on aga sisuliselt väga sarnane. Mõlemal puhul käib jutt vaba ühiskonna ideaali alla suruvast materialistlikust ideoloogilisest projektist, mille osaks on aina tsentraliseeritumale keskvõimule üha suurema võimu andmine inimeste elukorralduse üle, tuginedes õõnsatele ja läbinähtavalt valelikele, helget tulevikku kuulutavatele loosungitele.
Inimesed, kes propageerivad täna roheideoloogiat, esindavad sedasama tüpaaži, kes esindasid nõukogude ajal punaideoloogiat. Kritiline mõistus lülitatakse mõlemal puhul välja, et anduda ajavaimule, hingata sellega samas rütmis ning nautida sellest tulenevat ajavaimu heakskiitu ja kaasnevaid hüvesid.
Just nagu nõukogude ajal pidid inimesed otsustama, kas minna valega kaasa, peavad nad seda tegema nüüdki. Selles osas ei muutu inimlik konditsioon kunagi.
Varro Vooglaid, Riigikogu saadik