Tallinna volikogu EKRE saadik Urmas Reitelmann kirjeldab, kuidas Keskerakonna välja vahetanud vasakliberaalne koalitsioon märatseb ja lammutab nüüd pealinna kallal.
“Tallinna linnavolikogu istung lõppes 1 1/2 paiku öösel, ent oli see-eest äärmiselt silmiavav ka kõige juhmimale linnakodanikule. Päevakorras olid pealtnäha süütukesed ja apoliitilised hääletused, kuid saatan peitub detailides.
Kes ikka viitsib kommunaaluudiseid jälgida, need seksikusest just ei nõreta, kuid linnapea Ossinovski plaan osta ära Tallinna Avatud kooli (erakätes) hoone, kus õpivad, üllatus-üllatus, nii tema kui ka ühe jubeda soenguga abilinnapea lapsed, oli sedavõrd primitiivne ja korruptiivne, et kui uut, euroopalikku valitsemist lubanud linnavalitsus selle plaaniga välja tuli, lendas muidugi faeces ventikasse. Isegi mõned meediaväljaanded said oma pealiskaudsusest hoolimata sellele pihta.
Üht karastunud ideoloogisõdurit mingi avalik huvi mõistagi ei heiduta ja linna haridusameti sildi all tuli pisi-Oss välja sootuks keerulisema skeemiga, selle eesmärk oli endiselt koolimaja maksumaksja rahaga ära osta, kuid varjatumal ja segasemal moel. Kes vähegi viitsis volikogu saalis süveneda, leidis traagelniidid üles. Et neid mitte näha, pidi olema kas ignorant, tohman või kaasosaline korruptsioonis.
Fakt oli aga see, et “euroopalikku toiduahelasse” kuuluvad erakonnad; sotsialistid, reformitud kommarid, jeestidvesti ja isamaa, vandusid kõik sulnis üksmeeles silmnähtavalt jultunud korruptiivse skeemile truudust. Igas normaalses riigis alustataks siinkohal kriminaalmenetlust, Nõukogude Eestis on kõik aga hästi.
Viimase punkti sisu arutelu päevakorras oli aga eriti küüniline. Keskerakond soovis taastada kunagi valitsenud tava, millega anti üksi ja vaesuses elavatele pensionäridele toidupakk, mis sisaldas kaua säilivaid toiduaineid ja esmatarbe kaupu. Paki hind oli Tallinna eelarve taustal absoluutselt olematu, abisaajaid aga alla 20 000 inimese. Härrassotsid ja reformigrupeering oma puudlitega hääletasid selle mõtte maha.
Ma ei kuulnud kogu arutelu jooksul ainsatki argumenti, miks hädas olevaid vaeseid, keda tänane okupatsioonirežiim nöögib niigi, üks rikas omavalitsus toetada ei võiks. Tegelikult oli see selge indikatsioon ja veelkordne kinnitus, et ei riigis ega pealinnas võimul olev klikk pea puuduses elavaid inimesi halastuse vääriliseks. Pigem on see segment pelk kulu ja taak, “mida varem te surete, seda suurema teene te liberaalidele teete” suhtumise selge näide.
Oma alasti julmuses peaks see olema silmiavav hoiatus, miks valimistel ei tohi mitte kunagi anda oma häält reformigrupeeringule, isamaale, sotsidele ja E200-le.
Klassikut parafraseerides: sõna on sitt vee peal, inimest õilistab tegu!”