Valitsus ise paljastab oma plaani muuta riik innovatsiooni asemel veelgi rohkem odavtööjõumaaks

Nii valitsus kui tööandjad algatavad iga paari kuu tagant uue ettepaneku sisserände laiendamiseks ja kuigi alati räägitakse tippspetsialistidest, IT-rahvast ja nüüd ka oskustöölistest, loeb sellest alati välja, et oodatakse siiski vaid odavtööjõudu.

BNS vahendab: “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi neljapäevases valitsuse majanduskabinetis ettepaneku luua võõrsilt kaasatava oskustööjõu osas erisus suure tööjõupuudusega valdkondades, kus Eesti inimesega töökohti täita ei suuda. Ettevõtjatele vajalik täiendava oskustööjõu kaasamine aitab tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„Kui me soovime, et Eesti majandus kasvaks, peame võimaldama sektoritele, mis loovad kõrgemat lisandväärtust ja ekspordivad, oskustööjõu paremat kättesaadavust. Kontrollitud töörände hõlbustamine on ettevõtjate poolt kauaoodatud samm, kuna piisav oskustööjõu olemasolu on ekspordi suurendamisel hädavajalik. Inimesed, keda me siia tööturule juurde vajame on kvalifitseeritud spetsialistid, keda ettevõtjad Eestist piisavalt ei leia,“ rõhutas majandus ja tööstusminister Erkki Keldo.”

Nüüd on juba selgelt näha, et tippspetsialistidest ja IT-inimestest enam ei räägita, jutt käib juba madalamast tasemest. “Mitmetel tööstussektori kasvuks hädavajalikel erialadel on inimesi koduturul vajaka – näiteks insenere, mehhatroonikuid ja tehnikuid, keevitajaid ja pingioperaatoreid.” Edasi pole kaugel ka see, et siia tuuakse kojamehi ja labidatöölisi – ja suurem sisseränne on lõplikult lahti päästetud.

Miks see plaan tagasi lükata tuleb? Sest minister Keldo ütleb: „Kui me soovime, et Eesti majandus kasvaks, peame võimaldama sektoritele, mis loovad kõrgemat lisandväärtust ja ekspordivad, oskustööjõu paremat kättesaadavust.” Samas aga kirjutatakse uudises: “Välistööjõu kaasamiseks on ettepaneku kohaselt vajalik töötajale maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka.”

Pange tähele, ühest küljest käib jutt oskustöölistest ja kõrgemast lisandväärtusest, samas aga on palgataseme ettekirjutus suhteliselt madal, Eesti keskmine, mis hinna- ja maksutõusude puhul on ilmselgelt ebapiisav. Palgasurvet arvestades seda maksimaalselt maksma hakataksegi. Aga kuidas on võimalik madala palgaga meelitada väga häid oskustöölisi? Ei suudeta ju isegi Soome läinud eestlasi “tagasi osta”.

Seega võib eeldada, et kui tulevad odavusbekid, odavukrainlased, odavmoldovalased ja teised, siis nende eesmärgiks pole mitte (odav)tööots, vaid neil on muud tahtmised, ennekõike EL-i ruumi alaliselt jäämine. Seega ei hakka tööle lubadus “Samuti on vajalik tööle tulemiseks kehtiv tööleping ning kui see lõpeb, tuleb kodumaale naasta.” Lõpuks kinnistatakse need inimesed korduva kutsumisega ikkagi, nagi sõjaeelne kogemus ukrainlastega on näidanud.

Selle uue migratsioonialgatuse puhul tasub taas rõhutada nelja asja. Esiteks, mitte kuskil läänemaailmas pole sisserändega tööjõupuudust lõplikult lahendatud, samas kui see on kaasa toonud tohutuid probleeme kultuurikonfliktidest terrorismini. Teiseks, massiline tööränne ei soodusta kuidagi innovatsiooni, mida oleks e-riigile vaja, vaid paneb ettevõtjad lootma töökätele, muutes riigi odavtööjõumaaks.

Kolmandaks, töösisseränne muudab alati demograafilise olukorra eestlaste kahjuks, tekitades ka surve rahvusriigile ja eesti keelele – ja sellest ei räägi ei valitsus ega tööandjad kunagi. Ja neljandaks – miks on meile üldse vaja suurt arengut ja konkurentsivõimet, kui Eesti kujuneb sisserändemaaks ja eestlased saavad sellest üha vähem osa, kaotades samas oma maa võõrastele?

Kurb on see, et Eesti ei õpi ega tahagi õppida Lääne-Euroopa kogemusest, kus näiteks 1970. aastatel Saksamaale tööle toodud türgi kogukond lööb Saksa linnade tänavatel lahinguid kurdidega, kellega on neil kodumaal kana kitkuda. Või kuidas Prantsusmaale tööliseks toodud araablased on tänavatel juutide vastu ja araablaste toetuseks.

Massisisserändega tuuakse lähtemaade probleemid sihtriikidesse kaasa ja pärast lähevad nende samade ettevõtjate maksud selle peale, et terrorismi ennetamiseks on vaja tänavatel hoida tuhandeid politseinikke, sandarmeid ja sõdureid, nagu Prantsusmaal.

Lõppu aga sobib värske BNS- uudis: “Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis reedel avaldatud töötuse näitajaid kommenteerides, et Eesti majanduse töötajate kasutamise efektiivsus on jätkuvalt madal.”

Uued Uudised