Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Sven Sildnik: mälestusi kongressilt “Vosvoriit – reetmine, genotsiid või nõdrameelsus”

-
15.11.2024
Sven Sildnik

Eile toimus Riigikogu nooblis konverentsisaalis Lääne-Virumaa toetusrühma hinge EKRE saadiku Evelin Poolametsa eestvedamisel konverents “Fosforiit – rõõm või mure?”, kus selgusid kohutavad faktid. Kohal viibinuna kinnitan, et koheselt tuleb kokku kutsuda kongress samal teemal ning pealkirjastada ta avalikkusele esitatud andmete valguses kui “Fosforiit – reetmine, genotsiid või nõdrameelsus?”

Muljed on vastakad, nagu kõik vosvoriidi (nii kirjutati selle hämara olluse nimi eesti ajal ja nii kirjutan ka mina) ja selle nuhtluse menetlemisse puutub. Kohalikud elanikud, kohalikud rahvasaadikud ja rõhuv osa saalis viibijatest olid kas kategooriliselt või enam kui kategooriliselt kodumaa rüvetamise vastu.

Ametnikud, teadlased ja liberaalsed rahvasaadikud aga jõurasid kliimast, no midagi ei ole teha, kliima käseb, aja nõue, jahusid, et pääsu pole suuremast pildist, andmete kogumisest, kaalumisest ja vaagimisest, emotsioonide vältimisest jms. Ilmselge demagoogia ja keskvõimule katuse panemine ja allhanke tegemine.

Euroopa on tänu oma sõjahullusele ilma väetiste ja lahingufosforita ning on sisuliselt kuulutanud meie maavarad ja mitte ainult meie omad, ühisvaraks, kehtestamisel on omalaadne globaalne vosvoriidikolhoos, kus on omad huvid ja institutsioonid ka ameeriklastel – kes on teatavasti kõige suuremad pärismaalaste “sõbrad” üldse, võta indiaanlased või afgaanid, kõik võivad minu sõnu kinnitada.

Allakirjutanu on olukorrast nii aru saanud, et andmete kogumisega on kiire, andmeid on vaja nii Euroopal kui Ameerikal, et aru saada, kust midagi röövida on, ja teha siis puhas vuuk. Kõik muu on suitsukate, hämamine, valed ja propaganda, on alati olnud. Ametnikud ja poliitikud ostetakse ära ja kohalikud madala haridustasemega vaesed ja edutud saavad solgiämbri kaela ja raudnuiaga vastu vahtimist, kui rahul ei ole.

Ja ega edukatele ka ei halastata, välismaa edukad on prioriteet, kohalikud tõmbavad koomale ja saavad õige varsti teada, kus on nende koht. Kohalik piima- ja viljaärimees ning üks spaa omanikest Arti Silm oli väga leebelt mures, et kuidas siis ikkagi lehmadel ja spaal läheb, kui vette enam ei ole. Hetkel on ka veega raske, paekivi sonkimine on teinud oma töö.

Teadlased, liberaalsed poliitikud ja geoloogiaametnikud ei andnud ammendavat vastust, Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev on olukorda madalate lubjakivikarjääride ümber kirjeldanud – kaks korda nädalas tuuakse veneaegse paagiautoga vett, talvel see külmub, suvel roiskub, pesumasinasse läheb vesi ämbrist ainult siis, kui ilusti palud.

Hr Silm, ma võin lähenevat katastroofi selgitada, teie äri on läbi, teiega on tuuga, kööga ja üldse, projekt kohalik majandus ja üldse igasugune vegeteerimine on otsustatud lõpetada ja teile on otsustatud selles küsimuses valetada. Võib-olla saate mingi kompensatsiooni, aga võib-olla ei saa. Vahet pole, midagi see sümboolne inflatsiooniraha ei kompenseeri ei elutööd, ei kodutunnet, ei ajaloolisi juuri ega mitte midagi. Võite selle eest nosu täis tõmmata ja unustada kogu loo.

Ma ei taha, et see nii läheks, ma olen eriti kategooriliselt Virumaa hävitamise vastu, olen Tammikualuse külas üles kasvanud, põline Rakvere kihelkonna asukas, olen väliskapitali vastu, võõrvõimude vastu, võõrtööjõu vastu, radioaktiivse kipsi mägede vastu, akuhappe järvede vastu ja lõplikult hävitatud elukeskkonna projektijuhtide hammaste vastu.

Aga kuulates väga austatud geolooge, teadureid ja liberaale, sai selgeks, et pääsu pole – kliima käseb. Pidin kolm korda saalist lahkuma, sest hakati rääkima kliimast, seda jutu ma olen kuulnud, see on vale ja mul puudub vajadus lasta ennast sellise debiilse pläraga alandada. Sees hakkab keerama, kui eriti jultunult näkku valetatakse.

Kliimateoreetikud olid siis järgmised: akadeemik Kalle Kirsimäe, Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli, riigikogu liige liberaal Meelis Kiili. Küsimuste esitamise käigus selgus, et oma sõnadevoolu nautival Sirli Sipp Kullil on teatavaid ärihuvisid sarnases valdkonnas, aga probleemi pole, sest ega ta ise midagi ometi puurima ei hakka ja nii edasi ja tõesti.

Meil pole pääsu, kui teadlaste kabinetid, ametkonnad ja riigikogus domineeriv liberaalglobalism lähtub oma otsustes ja tegevustes kliimaluuludest. See on lõpp. Häving. Lootusetum kui Mad Maxi maailm. Kohalikud inimesed muidugi nii rumalad ja alatud ei ole, aga nende käest ei küsita.

Varro Vooglaid esitas ülimalt põhjendatud küsimuse, et kui me nii kaasavad ja demokraatlikud oleme, miks me siis referendumit ei tee vosvoriidi sonkimise küsimuses? Kusjuures kohalikul referendumil peaks olema vetoõigus. Rahvasaadik Kiili vastas, et ega me igat asja ka inimeste käest küsima ei hakka. Lugege eelmine lause mitu korda üle, siis on teil selge nii riigikogu koalitsiooni seisukoht kui Virumaa vääramatu lõpp.

Õnneks EKRE saadikud Evelin ja Anti Poolamets esindasid terve mõistuse ja kohalike elanike huve, täpsustan, emotsionaalseks nimetatud huvi jääda ellu ja säilitada oma vara, loodus ja kultuur. See on väike vihje virulastele ja viru ettevõtjatele, konverents tõestas kujukalt, et mitte kellelegi teisele teil loota ei ole. Tehke järeldused või lõpetage kobrutavas happetiigis, valik on teie.

Kohalikud on oma valiku muidugi teinud ja see on täiesti mõistlik ja ostustav ei-sõna. Saaremaa põlisrahva esindaja Kristjan Moora luges ette pärismaalaste ametliku seisukoha: “Virumaa põlisrahvas keeldub nõusoleku andmisest ja keelab Eesti Vabariigi valitsuse, riigiasutuste ja ettevõtete tegevuse Virumaa maavarade uurimiseks, kaevandamiseks  ja kaevanduslubade müügiks. Käesoleva keelava otsuse esitamine tuleneb vajadusest väljendada end üheselt ja selgelt. Andes tahteavalduse üle nii füüsiliselt tööde teostamise asukohas töödejuhatajale kui ka elektrooniliselt digiallkirjadega kinnitatud kujul kõikidele teadaolevalt protsessiga seotud osapooltele astume märgilised ja olulised sammu  oma õiguste kaitsel.”

Sellega peaks olema jutt lõppenud, omanik ei taha oma maja müüa ja igasugused uuringud ja lepingud ja läbirääkimised peaksid olema lõppenud. Aga nad ei ole, sest tegemist ei ole ostu ega müügiga, vaid röövimisega, selline on minu kindel usk ja veendumus. Jälgi ohtlikke agenguid ise sellel lingil.

Sisepaguluses 15.11.2024